Pillide kuninga oreli kroonimismissa

Mirje M?la

  Mozarti “Kroonimismissas” on tunda ooperlikku käsitlust.

 

Tallinna XX rahvusvahelise orelifestivali lõppkontsert, Mozarti “Kroonimismissa”: TALLINNA KAMMERORKESTER, TALLINNA POISTEKOOR, VOX CLAMANTIS, Heli Veskus, Helen Lokuta, Mart Madiste, Rauno Elp ANDRES MUSTONENI dirigeerimisel Tallinna Jaani kirikus 6. VIII.

 

Eesti oreleid ülistasid pidupäevahõngulise XX orelifestivali aegu eesti kirikutes värvikad külalised. Orelifestivali lõppkontsert kroonis pillide kuninga oreli ning festivali eriti külluslikult. Mozarti juubeliaasta puhul kõlas seekord Jaani kirikus Mozarti “Kroonimismissa” C-duur KV 317.

Mozarti kuulus “Kroonimismissa”, mille saatel omal ajal krooniti Euroopa kuningaid (nii Böömimaa kuningas Leopold II kui ka imperaator Franz I), ülistas nüüd eesti oreleid ja siinset festivali. Mozarti missa C-duur on omamoodi ehe stiilinäide tollastest teostest ajal, mil Austrias hinnati Napoli heliloojate kantaadilaadsete missade traditsiooni. Mozartil oli ka teada, et teose tellija Salzburgi peapiiskop ootab missat, mille kestvus ei ületaks kolmveerandit tundi. Seega muusikalises mõttes piiratud aeg, mistõttu Mozart on kasutanud suhteliselt limiteeritud muusikalist materjali. Missas ei ole ka ehk Mozarti puhul armastatud fuugasid, küll aga viimistletud kontrapunkti. Ja kuna Mozart igatses tol ajal tegelikult kirjutada juba ooperit, nagu ta on tunnistanud ka oma kirjas Padre Martinile, siis on missa sopranipartiis tunda ooperlikku käsitlust. Ja siin võib leida isegi viiteid ooperi “Figaro pulm” krahvinna aariale.

Ennekõike tahan kohe esile tõsta sopran Heli Veskuse, kes oli siinkohal kontekstis erakordselt hea valik. Põhiliselt ooperilauljana Estonias tegutsev solist on saavutanud oma hääles küpsuse ja kogemusi Mozarti ooperite alal on tal alates debüüdist donna Elvirana ooperis “Don Giovanni”. Veskuse vokaalikäsitluses oli tunda kindlust esimestest nootidest peale. Veskus oli erakordselt särav ja ta oli üks olulisi muusikuid, tänu kellele orelifestivali lõppkontserdi kontseptsioonist sai kaunis muusikaelamus. Kuulajad nautisid küpse kunstniku kindlat meloodiate kulgemist. Lauljataril jagus kirglikkust ka osasse Agnus Dei, mis on kuulus oma paralleelide poolest “Figaro pulma” meloodiliste liinidega.

Mozarti missat esitatakse üldiselt tema suhteliselt tagasihoidliku pikkuse tõttu ulatuslikumate kontserdikavade osana. Näiteks võib tuua kas või hiljutise Londoni kontserdi Robert Kingi dirigeerimisel või kontserdi tänavu jaanuaris Brüsselis, kus dirigeeris Dirk Vermeulen. Tallinna Jaani kirikus kõlas Mozarti “Kroonimismissa” ajastutruult, traditsioonilisel kombel ja koos jutlusega. Õpetaja Jaan Tammsalu kõneles pillide kuningast orelist ning kingitustest, mida muusikud teevad ning millest publikul on võimalus osa saada.

Missa ajastutruud esituslaadi rõhutasid Mozarti ajalgi mängitud kaks instrumentaalsonaati C-duur KV 287 ja 329. Tõeliselt eriliseks tegi pühapäevase “Kroonimismissa” kontserdi eesti gregooriuse koraali ansambli Vox Clamantis kaasamine. Vox Clamantis ei piirdunud vaid missa osade sissejuhatusega, vaid lisas omalt poolt Jaan-Eik Tulve kunstilise nägemuse. Siin kõlasid täiuslikus interpretatsioonis teose sisu kommenteerivad ning olukorra pidulikkust rõhutavad gregooriuse koraalid, mille tekste oli tähelepanelikul kuulajal võimalik nautida ka eestikeelses tõlkes. Samas oli Vox Clamantise roll väga delikaatne ja nad ei püüdnud tõmmata tähelepanu Mozarti missalt täielikult enda peale. Vox Clamantise kommenteerivat rolli rõhutas kontserdiasetus: mil publik pidi ansamblit nautima silmsidet omamata, vaid kuulates.

Muusikute asetuse kohta kontserdil võiks lisada, et Jaani kirik on omamoodi kingitus ja pakub erilisi võimalusi suurekoosseisulise missa esitamiseks. Siiski on seal ka omad miinused, sest kindlasti kuulis osa publikust missa esitusel osalevast Tallinna Poistekoorist vaid mõne kaunihäälse noore poisi soleerimist. Ja ehk jäi vajaka tervikliku kõlapildi kujunemisest. Koor paiknes orkestri ees ja orelist kõrval ning kuna kõigil noortel lauljatel polnud ehk ka silmsidet dirigendiga, juhtus teoses esitamise üldises pidulikus atmosfääris ja väljapeetuses ning voolavuses, et ajuti kaotati omavahel ka tihe ja täpne sidusus.

Loodan, et orelifestivali lõppkontserdi elamuse kannavad endas üle Euroopa laiali nii mõnedki Jaani kirikus olnud internatsionaalsest publikust. Küllap suurem osa neist oli varem nautinud Mozarti hiliste vaimulike teoste meisterlikkust ning nüüd oli neil võimalus kuulata Mozarti kuulsat “Kroonimismissat” loomulikus keskkonnas ja tänu Vox Clamantisele, Tallinna Kammerorkestrile, Heli Veskusele ning loomulikult dirigent Andres Mustonenile erilises värskuses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming