Piibli filosoofia ooperilaval

Heili Vaus-Tamm

?Tosca? õnnestumine kõrgub üle mitme hooaja. Giacomo Puccini ooper ?TOSCA?, dirigent Arvo Volmer, lavastaja Raimundas Banionis (Leedu), kunstnik Sergejus Bocullo (Leedu).Osades Oksana Dyka, Algirdas Janutas (Leedu), Jassi Zahharov, Priit Volmer, Villu Valdmaa, Sander Valk, Ivar Tsenkmann. Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester, ooperikoor ja poistekoor. Esietendus 13. V Estonias.

 

   Algirdas Janutas (Cavaradossi) ja Oksana Dyka (Tosca). harri rospu

 

?Tosca? lavastaja kristlik kontseptsioon on vähemalt meie teatris uudne ja sisutihe, nähtavaks ei tee seda aga mitte näitlejatööd, vaid lavapildist kooruv üldistus. Erakordselt õnnestunuks teeb projekti ka tugevate peaosaliste valik.

Victorien Sardou samanimelise draama järgi 1900. aastal kirjutatud libreto ja teemade ring on ooperi kohta tavatult rikkalikud. Ooperites seisab tegevus suure osa lava-ajast, andes maad muusikalisele meeleolutsemisele. ?Toscas? annaks aga mitmekihilise probleemistiku kiiresti arenev tegevus ka draamalavastuse välja. Tihe dramaturgia pluss paljude vahendite-meeleoludega muusikaline materjal lähendavad seda teost muusikalisele draamale. Nii et juba stardipakett on paljutõotav.

Antud lavastus tõstab esiplaanile kristlase (laiemalt inimese) dilemma: milliste vahenditega võib õnnele teed rajada? Kas ilmse ülekohtu puhul on õigus astuda ekstreemseid samme? Kas see viib soovitud tulemuseni või ainult enesehävituseni? Kas võib saatusele vastu astuda, võidelda, või peaks lambatallena alistuma? Aga kui enam midagi kaotada pole? Üldiselt on saatusele mitte alistumise idee ja kangelaslik võitlus oma ja teise inimese õnne (elu) eest kunstis pjedestaalile tõstetud. Siin aga toonitavad autor ja lavastaja, et vahendeid valimata õnneni tungimine ei vii muu kui lõpliku kaoseni.

Lavastaja kinnitab kavalehel, et Toscal kui kristlasel pole ikkagi õigust ükskõik mis olukorras tappa. Nüüd veidi sellest, et miks ta siis tapab. Napoleoni sõdade, tema pooldajate ja vastaste aegne Rooma. Maalikunstnik Cavaradossi varjab enda juures vanglast põgenenud konsulit. Maalikunstniku armastatud lauljanna Tosca suursugune ja erutav ilu on äratanud kire politseiülem Scarpias, kes tahab Cavaradossit (kui riigivastase vangi varjajat) ära kasutades primadonna kas või korraks endale saada. Piinakambri kõrval Tosca palvetab ja anub jumalaema ning pühakuid, kuid lahendust ei tule. Nõustunud kallima elu päästmise hinnaga Scarpia soovile järele andma, tapab Tosca kirest ja võimust joobunud politseiülema. Aga oodatud lahendust ei tule, sest Scarpia armuandmiskäsk oli võlts: näilise mahalaskmise asemel lastakse Cavaradossi ikkagi maha ja Tosca kui politseiülema tapja hüppab tagaajajate käest pääsemiseks kindlusemüürilt alla. Kuigi loo moraal on karm ? ise endale õigust ja õnne teha ei saa ?, on heliloojal ikkagi armastajatest kahju ja ta laseb neil oma näilises õnnes täiuslikkuseni jõuda. Seda hetke toetab imetlusväärselt kunstnikutöö ja valgus, mis on selle lavastuse suurim nähtav õnnestumine.

 

Helendav surmamõistetu pimedas lavalaes

 

Esimeses vaatuses kirikumaalide tagant arusaamatult välja turritavad raudkonstruktsioonid paistavad vanglavaatuses juba rohkem välja, justkui tulevad lähemale ja sulguvad ähvardavalt ümber tegelaste. Hukkamisvaatuses on see ainus lavakujundus ? paljas halastamatu rauarägastik. Mis värvub armastajate helgete tulevikuplaanide taustal (paar minutit enne surma) hämaral laval silmipimestavalt eredatesse kaunitesse toonidesse. Kolmas vaatus oma ruumikasutuse ja valgusega (helendav surmamõistetu pimedal laval kõrgel rägastiku vahel platvormil) on esimene kord, kus Estonia laval näeb niivõrd kaasaegset ja sisuliselt mõjuvat lavakujundust.

Vilksamisi tõusid oluliste teemadena esile veel naine kui oma meelega atraktiivselt välja pakutud ilu ohver ja mõtlematu, omandamisjanus meheliku kire kõikelaastav mõju.

Enda võlust teadliku ja tugeva naise rolli laulab-mängib võimsalt suureks külalissopran Oksana Dyka. Tema kutsumine peaossa on projekti teine (või muusika?anrist lähtudes vahest hoopis esimene) õnnestumine. Vapustavalt täiuslik ja hääle võimed paari sekundi jooksul avav on hetk III vaatuses, kui hääl säravast kõrgusest ligi kahe oktavi suuruse vahega volüümikasse sügavusse langeb. Ja teise vaatuse Tosca aaria järel tundub etendus nii pika ja tormilise aplausi pärast vaat et pooleli jäävat. Meie teatris!

Rõõmustab orkester, kes saab ometi Puccini dramaatilised värvid täies mahus välja panna, sest primadonna hääl kannab ka meie kesises akustikas ja orkester seda ei mata! Küll matab ta ühes kohas just Tosca repliigi pealt tulevana Cavaradossi osatäitja Algirdas Janutase vokaali. Muidu on esietenduseks haigestunud suure staari Badri Maisuradze välja vahetanud ja tegelikult projekti juures hoopis lavastaja assistendina töötanud laulja Janutas lüüriliselt sümpaatne. Aga nii natuurilt kui häälelt on Toscale võrdseks vastaseks hoopis politseiülem. Mees, kes ütleb: ?Su pilk, mis heitis vihanooli, muutis mu iha veel metsikumaks.? Jassi Zahharovi teine vaatus oli ehk karakteritäpsuse ja vokaali poolest üks tema loometee tipphetki. Pilkuköitvalt askeldavana (väike oht veidi eidelikuks muutuda) jääb avavaatusest meelde Villu Valdmaa teener.

Orkestripartii on ?Toscas? tihe ja rikas, eriliselt kandev roll on sugestiivselt kõlaval t?ellorühmal, mis juba mõnda aega parema kandvuse nimel teiste viiulite-viooladega koha vahetanud. Ja väga õige ? t?ellorühma soolod panevad tõesti pilku orkestrisse pöörama. Kui esimeses vaatuses oli kohati tunda ärevust, siis järgmistes kandis orkester äärmiselt vahelduva ja kiiret reageerimist eeldava partii tõesti mõjusalt ette ? dirigent Arvo Volmeri käe all tõeliselt sümfoonilise haardega.

Seni on väga head hääled kõlanud rohkem suve festivaliprojektides kui ooperiteatri statsionaarilavastustes. Kui aja jooksul lisanduvad Cavaradossi rolli Moskva Suure Teatri tenor Maisuradze ja Scarpia ossa maailmaklassiga Sergei Leiferkus, ületab Estonia teater kõik seni Maarjamaal viimastel aastatel kuuldu.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming