Pealelend – Juko-Mart Kõlar, kultuuriministeeriumi muusikanõunik

Tiina Mattisen

aa_sirp_15-44_0017__art_r2

Oktoobrikuu esimeses pooles viis Juko-Mart Kõlar läbi muusikast osasaamise uuringu, mille eesmärk oli välja selgitada muusikakuulamise harjumused, ootused ja piirangud. Lumepallimeetodil tehtud küsitlusele vastas 1544 inimest. Vastuseid käsitletakse põhjalikumalt valmivas doktoritöös, ent Kõlar tegi põhinäitajad kohe kättesaadavaks, et elavdada selleteemalist diskussiooni.

Valmistasite küsitluse ette oma doktoritööd silmas pidades. Teil on kindlasti sellele ka oma põhjendatud ootused. Millised?

Minu doktoritöö keskne küsimus puudutab tehnoloogia arengu mõju muusika väärtuspakkumise loogikale ehk muusikatööstuse ärimudeli evolutsiooni kolme suurettevõtte Universal Music Groupi, Live Nation Entertainmenti ja Spotify näitel. Need esindavad ühtlasi kolme peamist sissetulekuallikat muusikaettevõtluses: tulu salvestatud muusika müügist, tulu kontserttegevusest ja autoritasusid. Tegelikult räägitakse üha enam ka neljandast tululiigist, mis on inglise keeles partnerships and branding ning mille sisu on muusika loojate ja esitajate koostöö ettevõtetega. Näiteks võib tuua Lang Langi koostöö kellabrändiga Hublot või Spotify koostöö Volvoga. Sellisel koostöövormil on ka ajalooline taust: tänased ettevõtjad ja ettevõtted on sisuliselt kunagiste õukondade ekvivalent – mõelgem kas või Haydni koostööle Esterházyga jne. Peale muusikaettevõtlust defineerivate sissetulekuliikide on töös analüüsitud muusikaettevõtluse fundamentaalset väärtusahelat loojast kuulajani. Sellest nähtub, et tehnoloogia areng on mõjutanud enim muusika levitamist ja muusikast osasaamist. Tehnoloogia areng tõstatab muu hulgas mitmeid küsimusi pakkumise-nõudluse teljel muusika looja-esitaja ja kuulaja vahele jäävate vahemeeste muutuva rolli kohta, kuid konkreetse uuringu fookuses oli väärtusahela ülemine pool ehk Eesti inimeste harjumused, ootused ja ka piirangud muusikast osasaamisel, rõhuasetusega salvestatud muusikal. Kuna tegemist on teadaolevalt esimese sellelaadse uuringuga Eestis, siis minul erilisi ootusi tulemuste suhtes ei olnud, pigem on praegune olukord nüüd kvantitatiivselt fikseeritud. Muu hulgas sai kummutatud müüt füüsiliste helikandjate väljasuremisest: vähemalt praegu on see veel täiesti elujõuline muusikakandja ja koguni 44,2% vastajatest väitis, et ei ole füüsilistest helikandjatest (sh vinüülplaadid) valmis mitte kunagi loobuma.

Kas vastused pakkusid üllatusi?

Toon esmalt välja, et vastanute hulk (1544) võimaldab kvantitatiivset analüüsi kõigis vanusegruppides peale 14aastaste ja nooremate. Lisan siia mõne mulle huvitavama tulemuse visuaalselt (vt joonist).

aa_sirp_15-44_0017__art_r1

Milliseid aspekte tuleks „elavnevas diskussioonis“ eeskätt silmas pidada?

Esmalt väärib toonitamist, et selle uuringu ja ka doktoritöö fookuses on loovuse ja seda ümbritseva majandusliku ning tehnoloogilise keskkonna vastastikmõjud, mitte muusika sisuline pool. Sellest lähtekohast puudutavad küsimused näiteks tehnoloogia arenguga kaasnevaid võimalusi muusikast osa saada, innovaatiliste ärimudelite rakendatavust ja mõju loovisikute kui ettevõtjate sissetulekule, uudseid koostöömudeleid artistide ja brändide vahel jms. Uuringu tulemusena süvenes veendumus, et loovuse ja majanduse ristumisalal on veel mitmeid avastamata või ka alakasutatud võimalusi, mille rakendamisest saaksid kasu nii loovisikud kui ka ettevõtjad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar