Pealelend: Hirvo Surva

Kaie Tanner

Sel aastal – raske uskuda küll – tähistab dirigent Hirvo Surva oma 50. sünnipäeva. Nagu enamik tema suurest tutvusringkonnast teab, on õigeks juubelipäevaks 2. juuli, kuid et keset suurt suve on enamik koorilauljaid puhkusel, toimuvad sünnipäevakontserdid lähipäevil. Mõlemal kontserdil – 8. juunil Jõhvi kontserdimajas ja 12. juunil Estonia kontserdisaalis – esinevad Rahvusooper Estonia poistekoor, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, sünnipäevameeskoor, solistid Aile Asszonyi ja Siiri Sisask, Ene Salumäe orelil ning Andres Lemba klaveril. Dirigeerib juubilar ise. Hirvo Surva on juhatanud mitmeid koore – tema käe all on suurepäraseid kontserte andnud näiteks Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, Virumaa poistekoor, Revalia poistekoor ja kammermeeskoor, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoor jt. Tema praeguseid koore saab kuulda sünnipäevakontsertidel, lisaks on Hirvo täna RO Estonia koormeister ning õpetab noori koorijuhte Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Hirvo Surva nimi seostub paljudel meist ilmselt laulupidudega. Ta seisis suure ühendkoori ees esimest korda 1991. aastal „Laulusildadel”, pärast seda on ta juhatanud kõigil laulupidudel, noortepeod kaasa arvatud. 1997. ja 2002. aasta noorte laulupidudel oli ta kunstiline juht. Praegu on juba teist aastat tema kanda järgmise, 2014. aastal toimuva laulupeo kunstilise juhi roll. Selle aja jooksul on laulupeo kontseptsioon välja töötatud, dirigendid valitud, repertuaar kokku pandud ja laulikud trükist ilmunud.

Hirvo, mille järgi valisid oma sünnipäevakontserdile esinejad?

Hirvo Surva: Lavale tulevad eelkõige minu enda praegused koorid. Rahvusringhäälingu segakoori asutamisest sai just sel kevadel viis aastat, olen seda juhatanud algusest peale. Estonia poistekoori juhatan alates 2001. aastast.

Sünnipäevameeskoor tuleb kokku ainult nendeks kaheks kontserdiks ning seal laulavad vilistlased Estonia poistekoorist, Revalia poistekoorist, Revalia kammermeeskoorist ja üle-eestilisest poistekoorist Kalev.

Aile Asszonyi oli minu dirigeerimisõpilane Otsa koolis, mille ta lõpetas koorijuhtimise erialal. Oleme temaga koos kunagi esitanud Eespere teost „Ave Mater. Ave Pater” ning tahaksin seda nüüd ka sünnipäevakontsertidel teha. Siiri Sisaskiga oleme teinud tihedat koostööd: salvestanud plaadi „Laulud hingest” ning andnud koos kontserte nii Revalia kammermeeskoori kui Estonia poistekooriga.

Ene Salumäega õppisime konservatooriumis ühel kursusel ning oleme koos väga palju kontserte andnud. Ta on suurepärane organist. Meil on varsti ilmumas kontsertplaat eelmise aasta hingedepäeva kontserdi salvestusega. Ja Andres Lemba on minu hea kolleeg rahvusooperi poistekooris, ta on nii meie koormeister kui ka kontsertmeister.

Kava muusika on mingis mõttes tähenduslik: suuresti on tegemist kooride või minu enda lemmikteostega. Vaatame selle kontserdiga ajas tagasi.

Juubeliaasta on sulle ühtlasi laulupeoks valmistumise aasta.

2014. aasta laulupeo ideekavandi mõte saigi alguse sellest, et hakkasime Revalia kammermeeskooriga õppima esimese laulupeo kavasse kuulunud laule. Sealt tekkis idee kujundada laulupeo esimene päev ajaloolise repertuaariga. Minu ideekavandi pealkiri oligi alguses „Ajalootund”, millest hiljem sai „Aja puudutus”.

Laulupidu ei ole aga ideekavandi autori nägu, vaid meie kõigi nägu, kes me seal kaasa teeme. Laulupeost kõneldes ei saagi kasutada sõna „mina”, vaid ainult „meie”.

Pärast sünnipäevakontserte ootab Hirvo Survat ees midagi üsna ebaharilikku – suvepuhkus. Pikaks ajaks seda aga ei jätku, sest juuni lõpul kohtuvad laulupeotegijad ja sellest osasaajad Raadil, et häälestada end „Aja puudutuse” laulupeoks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming