Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 90. Pealelend

Sirp

Välissuhete prorektor Marje Lohuaru, ütlete Postimehes (14. IX) akadeemia eesmärkidest kõneldes, et Eesti muusikakõrgharidus on oma tegutsemise kõigi 90 aasta jooksul olnud rahvusvaheline. Samas toonitavad peaaegu kõik EMTA osakonnajuhatajad, et rahvusvaheline avanemine on viimaste kümnendite suur muudatus. Mis selles  plaanis praegu eriti aktuaalne on? Marje Lohuaru: EMTA on viimase 15 aastaga teinud võimsa hüppe, tõustes rahvusvaheliseks muusika- ja teatriakadeemiaks, kus antavat haridust hinnatakse ning kus tahetakse õppida ja õpetada. Kõrgkoolide rahvusvaheline konkurents nõuab selgeid otsuseid õppeasutuse arendamisel. Selleks, et meil antav kõrgharidus pakuks õppuritele piisavalt  arenguvõimalusi, peab jälgima suundumusi üldisel kultuurimaastikul ja reageerima muutunud tööturule pigem ettevaatavalt kui tagantjärele. Samuti on vaja selgeid uusi strateegiaid oma eesmärkide realiseerimiseks.

EMTA soovib Euroopa ja kogu maailma kõrgharidus- ja kultuurimaastikul olla kaardil ja aktiivselt tegutseda. Euroopa Liidul  on hästi välja töötatud arengukavad nagu Bologna protsess, Lissaboni strateegia jt, mis pakuvad vahendeid ja abinõusid, ka rahalisi. EMTA on ELi programmides järjepidevalt osalenud 1993. aastast saadik: uute erialade loomine ja ka mitme eriala arendamine on toimunud just ELi programmide järjekindlal toel. Kuid reserve on veel. Et seda paremini teha, tuleb strateegiaid uuendada just  rahvuslikul tasandil – eeskätt valdkondade, aga ka institutsioonide tasandil. Kõige olulisem on leida arenguks oma, kordumatu tee, mis eeldab oma maa rahvuslike traditsioonide ja kultuuri eripära analüüsi ning selle arvestamist. Meie erinevus on meie rikkus ja kõige paremini saab seda esile tuua rahvusvahelises koostöös. EMTA taotleb innovatsiooni, oskab selleks Euroopa toetusi kasutada ja õppetöös rakendada. Ühisõppekavade ettevalmistamine Läänemere maade muusikaakadeemiate koostöö raames on uus etapp juba hästi toimivas võrgustikus, nt nüüdiskammermuusika interpretatsiooni rahvusvahelise magistriõppekava loomine. Olulisi muutusi on ka ooperistuudio õppekava uuendamisel nüüdisooperi valdkonnas. Hea näide on kahe  lühiooperi, Monika Mattieseni „DMeeter” ja Age Hirve „Tuleloitsija” ettekanne meie enda üliõpilastelt, hea eeldus EM TA eksperimentaallava loomiseks.

Ooperi „DMeeter“ ja Tormise muusika põhjal loodud rituaalkompositsiooni „Saaja” valimine 240 projekti hulgast Vilniuse kultuuripealinna programmi on triumf, mis annab tunnistust meie õpetuse kvaliteedist ning meie noorte muusikute läbilöögivõimest.  2000. aastal asutatud kultuurikorralduse magistrantuuri õppekava arendamiseks on ettevalmistamisel ettevõtluse moodul, mis annab tulevastele muusikutele ka ärialaseid teadmisi ja on põhimõtteliselt kasutatav ka teiste ülikoolide õppekavas. Lähiajal on plaanis luua uue muusika keskus, mis omandatud kompetentsi koondab ja edasi arendab. EM TA peab oluliseks jätkusuutlikkust  ja on selle nimel valmis mitmesugusteks uuendusteks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming