Pärt üle Euroopa

Veikko Kiiver, Stockholm

ROOTSI RAADIO KOOR ja TALLINNA

KAMMERORKESTER TÕNU KALJUSTE dirigeerimisel Stockholmis Gustav Vasa kirikus 11. IX, kavas ARVO PÄRDI teosed.

 

11. IX õhtul sai mitmes Euroopa maa raadios kuulata Pärti, otse: Stockholmist kanti Euroopa Ringhäälingute Ühenduse (EBU) vahendusel üle kontsert Gustav Vasa kirikust, kus esinesid äsja Eestist saabunud Tallinna Kammerorkester ja Rootsi Raadio Koor Tõnu Kaljuste juhatusel. Sama kava esitati 9. IX Eesti põhjapoolseimas paigas Viinistus, endises kalavabrikus, mis nüüd kultuuripaigaks saanud.

See kõik on tegelikult ime. Et on Pärt, et on ta muusika, et ta sõnum on nii võimas – ja et see kõik nii populaarne on. Ka see, kuidas just sel päeval seitsmekümneseks saanud helilooja, kes kui ikoonilt maha astunud, nii värske ja noor välja näeb. Vaevalt kuu aega tagasi käis Stockholmis Läänemere festivalil samas paigas esinemas Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Gustav Vasa kirik sobib selleks oivaliselt, seda on Rootsi raadio sageli kasutanud just vaimuliku muusika edastamisel. Tookord lauldi Pärdi kirikuslaavikeelseid patukahetsuspsalme “Kanon pokajanen”. Seekord kõlas slaavi tekst vaid orkestri esitatuna teoses “Orient & Occident”. Jah, ka instrumentaalmuusikas on Pärdil aluseks tekst, sõnad, tähendus. “Sõnad loovad mulle muusika,” ütleb ta ise.

“Orient & Occident”, mille aluseks on kirikuslaavikeelne usutunnistus, on kui muusikaline pilt kaheks lõhestunud Euroopast, kus kuulda hommikumaiseid glissando’sid õhtumaa pillide ja harmooniaga. Traagilise alatooniga noodid paisuvad, otsekui mängitaks helilinti tagurpidi. Murtud, hillitsetud kõlad jätkusid “Berliini missas”, kus paarikümnele keelpillimängijale lisandus koor. Nelipühiks mõeldud missale on lisatud lauldud kutse Pühale Vaimule: “Veni, Sancte Spiritus.” Tekst traditsiooniliselt ladinakeelne, selgelt on kuulda gregooriuse koraali innustus ja kõla.

Pärdi käekirja tunneb kergelt ära: peaaegu alati minoorne, mis annab palju tõlgitsusnüansse, murtud, sekundiintervallidega värvitud ja katkestatud kolmkõlad. Ei mingit meloodiat, suunajaks vaid tekst. Pärdil on sound, tihti habras, kuid täpne ja nõudlik. Selle suudab esile manada vaid kõrgetasemeline professionaalne koor. Rootsi Raadio koori tunneb Kaljuste pärast selle kümneaastast juhtimist hästi. Koor teda ka ning tulemus on vastav: nüansseeritud ja tihe musitseerimine.

Teises kontserdipooles kõlas “Trisagion” (“Kolmekorde lausumine”, kreeka k). Keelpilliorkester näitas head taset: tuttavad, justkui katkestatud (kolm)kõlad, teose keskosa intensiivselt lõõmav. See kõik oli aga eelmänguks kontserdi peasündmusele, mis loodud enam kui poolteist tuhat aastat vanale tekstile “Te Deum”. Orkestrile ja kolmeks jagatud koorile lisandus klaver, millest sai sissemängitud tuulekandle kõlade (helipuldis toimetas veel teine pianist) jätkaja. Kõik arvopärdilikud võtted tutvustatud, hakkas teos kasvama, arenema, kõlad muutuma, kuni sõnadega “Fiat misericordia tua super nos, Domine” (“Tulgu su halastus meie peale, Issand”) täitis kirikut otsekui hiiglaslik avanev õis, levitades enda ümber sulnist aroomi. Pärast seda paistis kõik eelnenu teistsugusena –  nagu tippu jõudnud rändajale läbikäidud rada.

Mida veel soovida?

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming