Ooperikogemus Luxembourg?ist

 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor osales koos Läti Raadio Kooriga Giacomo Puccini populaarseima ooperi ?La Bohème?i? projektlavastuses Luxembourgi Grand Theatres 19., 21. ja 23. XII. Tallinnast tunduvalt väiksemas Luxembourgis pole statsionaarset ooperiteatrit. Siiski pakutakse linnaelanikele igal kuul värskeid ooperielamusi Grand Theatre?i laval. Novembris mängiti seal näiteks Luxembourg?i konservatooriumi jõududega Viini Riigiooperist üle kantud Udo Zimmermanni ooperi ?Valge roos? lavastust autori juhatusel. Jaanuari lõpus jõuab koostöös Berliini Riigiooperi ja Montpellier? Rahvusooperiga lavale Henry Purcelli ?Dido ja Aeneas?.

Nõnda suurejooneline projekt nii paljude eri riikidest pärit osalistega, nagu detsembris ?Boheemi? lavastus, on aga Luxembourg?iski haruldus. Ka äsja oma esimeselt Ameerika tur­neelt naasnud Luxembourg?i Linnaorkestrile oli ooperiorkestri roll uus kogemus. Ooper toodi lavale koostöös Brüsseli La Monnaie Kuningliku Teatriga. Sealne lavastus aastast 2002 ongi Luxembourg?i üle kantud; lavastas üks Euroopa mainekamaid ooperilavastajaid Christof Loy, kes on kahel korral, 2003. ja 2004. aastal, pälvinud ajakirja Opernwelt kriitikutelt aasta parima lavastaja tiitli. Brüsselis lavastatud ?Boheemi? kohta avaldati ajalehes Financial Times vaid kiidusõnu: ?Ma ei ole iialgi seda vana ooperit nii nautinud!? Luxembourg?i esietendust vaadanuna võib selle hüüatusega vaid ühineda.

Christof Loy lavastajakreedo on: ?Keskpunktis on alati laulev inimene.? Peene psühholoogina on ta paika pannud iga väikseimagi detaili, mis kõik mõjuvad lavastuse mosaiigis asendamatuna. Odavast sentimentaalsusest hoidudes on ta lavale toonud väga inimliku ?Boheemi? ehtsate emotsioonide ja tänapäevaste vastuoludega. See on aus ja delikaatne jutustus haigest Mimist, kes sureb vaestes oludes Pariisi Ladina kvartalis.

Lavakujunduse ja kostüümide autor on Herbert Murauer. Stilisatsioon eelmise sajandi 70ndaist aitab tuua poolteist sajandit varasema Pariisi boheemlaste elu tänapäeva vaatajale lähemale. Tähelepanu väärib valguskunstniku Reinhard Traubi töö. Esitajaist kattuvad Brüsseli lavastusega vaid mõned solistid. Oma viimastesse lavastustesse on Christof Loy kutsunud Odessast pärit Sergei Homovi ning T?eljabinskist pärit Boriss Statsenko, kes ?Boheemis? vastavalt Rodolfo ja Marcello. Muide, lauljate suhtes väga valiv lavastaja tekitas kevadel Londonis skandaali, kui praakis Covent Gardeni ?Ariadne Naxoselt? lavastusest liigse paksuse pärast välja kuulsa Ameerika soprani Deborah Voigti.

?Boheemi? solistide koosseis oli noor ja vastas karakteritele, väga head näitlejad ja lauljad moodustasid nauditava ansambli. Lisaks eespool mainitud boheemlastest poeedile ja kunstnikule oli muusiku Schaunardi osas Jevgeni Aleksejev Bulgaariast ja filosoof Colline?i osas Alessandro Guerzoni Itaaliast. Mimid laulis kreeklanna Alexia Voulgaridou, kes teinud varem sama rolli ka Bregenzi festivalil, Genfi Grand Theatres ja Münchenis, samuti 2002. aastal valminud filmis. Musettat laulis itaallanna Raffaella Milanesi. Väikesed osad olid ka meie lauljatel Mati Turil ja Rainer Vilul.

Ooperi muusikaline juht oli Frankfurdi Ooperi peadirigent Roland Böer, kes 2004. aasta kevadel käis esmakordselt Eestis, juhatades väga menukalt Mozarti Missa c-moll ettekandeid Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja ERSOga. Sellest koostööst tekkiski Roland Böeril mõte kutsuda meie koor osalema ooperiprojekti. Dirigendi kinnitusel sujus koostöö EFKga väga hästi ja kiiresti, kuna tegemist on väga heade muusikutega, kes suutelised keskenduma ka lavalisele tegevusele. Koos kohaliku lastekooriga kujundasid kahe Balti koori lauljad ooperi massistseenides vilka Pariisi kohviku- ja tänavaelu. Seni vaid mõnes kontsertettekandes ooperit nuusutada saanud lauljad nautisid täisprofessionaalset teatritööd, milles olnud tugev iga lüli lavastajast ja dirigendist lavatööliste ja rekvisiitoriteni. Ladusalt kulgenud proovides olnud alati keeleõpetaja käepärast. Tulemus kostus-nähtus värskes kõlas ja kogu trupi rutiinivabas ning lustivas mängus.

Lisaks naudingule, mida pakub Puccini kaunis muusika, veenis 1896. aastal Arturo Toscanini dirigeerimisel esietendunud ja sedakorda Luxembourg?is lavale jõudnud ?Boheem? selles, et ka vana tuntud ooperi võib mängida-lavastada tänapäevaselt aktuaalseks köitvaks vaatemänguks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming