Nimesid ja spekulatsioone

Evi Arujärv, Eesti Muusika Infokeskus

Eesti nn akadeemilise kunstmuusika esiettekannete arv oli aastal 2009 eelmise aastaga võrreldes kasinam nii teoste arvu, kaalukate žanrite kui ka välisesiettekannete poolest: andmeid on 118 originaalteose, seade või uusversiooni esmaesitusest Eestis või mõnes välisriigis – mis kindlasti ei ole  lõplik arv. Nimekirjas on vaid Eesti Heliloojate Liidu liikmete looming. Ka 2009. aastal olid uue muusika tähtsaimateks foorumiteks Eesti muusika päevad (23 esiettekannet) ja Tartu noorte autorite festival (8 esiettekannet). Esiettekannetest moodustasid suurima osa kammerteosed ja koorimuusika, mida kroonivad mõned vokaalsümfoonilised suurvormid (Jüri  Reinvere „Reekviem”, Margo Kõlari „Missa” jt). Ka lavamuusikat esindasid kammerlikud teosed ja lastetükid. Sümfooniažanris teoste esmaesitusi Eestis möödunud aastal ei olnud, kuid sisukat orkestrimuusikat jõudis kontserdilavale siiski: Mirjam Tally „Birds and Shadows”, Toivo Tulevi „Flow”, Tõnu Kõrvitsa „Passacaglia” jt.

Ajalooline sündmus oli Artur Kapi  Sümfoonilise allegro (1939) esmaesitus Suure-Jaani festivalil. Erkki-Sven Tüüri 50. sünnipäeva puhul jõudis ka Eesti publiku ette tema välisriikides esiettekandele tulnud orkestriteoseid: vioolakontsert „Illuminatio”, „Noesis” viiulile, klarnetile ja sümfooniaorkestrile, „Whistles and Whispers from Uluru” plokkflöödile ja keelpilliorkestrile. 2009. aastal kõlas Eestis tervikuna  ka Galina Grigorjeva Iirimaal esmakordselt ette kantud tsükkel „Ad infinitum” keelpillikvartetile ja solistile (2008), Eestisse jõudis ka Tõnu Kõrvitsa Amsterdamis esiettekande saanud „Thule visandid”. Eesti orkestrimuusika olulisimad esiettekanded said teoks välisriikides. Jaanuaris 2009 kõlas Los Angeleses Los Angelese Filharmoonikutelt Esa  Pekka Saloneni juhatusel Arvo Pärdi Sümfoonia nr 4 „Los Angeles”. Juunis tuli Frankfurdi Alte Operis Hesse Ringhäälingu orkestri ja Põhja-Saksa Raadio koori esituses Paavo Järvi juhatusel esiettekandele Erkki-Sven Tüüri Tenzin Gyatsole pühendatud Sümfoonia nr 7 „Pietas”. Gotlandil elava Mirjam Tally „Allikas” („Hommage à Joseph Haydn”) valmis Rootsi uue muusika ühingu  C-Y Contemporary tellimusel ja tuli esiettekandele Malmös. Jüri Reinvere „Reekviem” sai esmaesituse Helsingis ning Tõnu Kõrvitsa teosed „Hümnid Läänerannikult” ja „Ääni joka katosi” vastavalt Rootsis ja Soomes.

Nimekirja vaadates on põhjust mõtiskleda ka eesti uue muusika allikate ja sisutrendide üle. Tähelepanek üks: nüüdismuusika tõhusaim inspiratsiooniallikas  on tellimus (muuseas kõneleb sellest ka seadete rohkus). Tähelepanek kaks: kõlakesksus on tasapisi maad andmas meloodilisele algele. Tähelepanek kolm: juba mõnda aega on märgata „seestpoolt õõnestamist”. Eesti muusika kollektiivne „peaideoloog” ehk 2009. aasta Eesti muusika päevad harrastas märgilist  autoparoodiat: üht kontserdikava täitsid nn tõsise muusika ajalugu ja keelt pilavad libateosed … Nüüdismuusikaski ristuvad ajavaim ehk meelelahutuskultuuri pila- ja mõnuprintsiibid ning „tõsisele” muusikale olemuslik Angst ja sakraliseerimistung. Eks näe, mis sellest edaspidi tuleb. 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming