… neil karjastel väljal …

Festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ jõulumuusika avakava 29. XI Rootsi-Mihkli kirikus: eesti orelimuusika Ene Salumäe esituses.

Ene Pilliroog

Ene Salumäe mängis eesti heliloojate oreliloomingut ka Tartu Pauluse kirikus.

Ene Salumäe mängis eesti heliloojate oreliloomingut ka Tartu Pauluse kirikus.

Corelli Music

Corelli Music alustas oma jõulumuusika festivali „Kirikupühad Maarjamaal“ koos esimese advendiga: Tartu Pauluse ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus esitas Ene Salumäe eesti heliloojate oreliloomingut, kavas Peeter Süda, Edgar Arro, Peeter Laja, Arvo Pärdi, Hugo Lepnurme, Andres Lemba, Lembit Avessoni ja Roman Toi teosed. Avakontserdi kava raamisid Johann Sebastian Bachi teosed: enne 1710. aastat loodud karjaseviiside motiividega „Pastoraal“, mille lõpuosas on aimatav „Gloria in Excelis Deo!“ ehk inglite rõõmusõnum karjastele väljal, ja XII sajandi üldtuntud koraalile tuginev „Nun komm, der Heiden Heiland“ (meie uues lauluraamatus „Päästja on nüüd kingitud“).

Maarjamaa 800. aastapäeval on palju kontserte pühendatud Neitsi Maarjale. Kuna aga advendiaeg on ootamise aeg, siis valis Ene Salumäe jõulufestivali avakontserdi muusikaliseks sümboliks just pastoraali – advendipastoraali. Varemgi on ta oma kavades püüdnud justkui jutustada mingit aina edasi kulgevat lugu, mis teosest teosesse kantuna moodustab muusikaliste piltide rea. Seejuures tuleb eriliselt tunnustada organisti koostatud kavalehte, mis on sisutiheduselt meie oludes pigem haruldus.

Kuna Tartu Pauluse kiriku uus Paschen Kiel Orgelbau GmbH ja Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku vana orel Åckermann & Lund on ehituslikult täiesti erinevad pillid, siis olid need kaks kontserti samasisulisele kavale vaatamata muusikaliselt täiesti erinevad. Tartus oli kasutada oreli kolm manuaali, 56 registrit, digitaalne kombinatsioonide ja muude tehniliste vahendite võimalus (sealhulgas nt crescendo-klapp), Tallinnas 2 manuaali 21 registriga. Ene Salumäe sõnul on Pauluse kiriku oreli keelregistrite valik muljetavaldav, erilisi kõlamänge ja dialooge sai ta seal tekitada ka tänu manuaalide registrite paigutusele. Nii tuligi tal ühe ja sama teose esitamiseks teha kummagi pilli jaoks uued registratsioonid. Kui Tartu orelit – Lõuna-Eesti suurimat! – tahab ta veel lähemalt tundma õppida, sest mänguvõimaluste avastamisi on seal palju, siis Rootsi-Mihkli orel on talle tuntud ja kodune juba ta praeguse igapäevatöö tõttu. Salumäe ei salga, et suurimat hingesugulust tunneb ta siiski Tallinna toomkiriku oreliga ning et iga teose registrivalikut tehes vilksatab mõtteis vähemalt korra, kuidas see toomkirikus võiks kõlada …

Kontserdikavade ettevalmistus võib interpreedilt nõuda põhjalikku uurimistööd. Ene Salumäele on teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna justkui põhjatute salvedega fondiarhiiv olnud aastaid üks ammendamatu aardeleidude paik. Seekordse kava tarbeks leidis ta sealt Peeter Laja käsikirjalise „Pastoraali“, mis on ilmselt loodud sõjajärgseil aastail ja mis tsükliliselt kuulub kokku kahe teise teosega. Esmakordselt kõlasid Eestis Lembit Avessoni kolm miniatuuri (2007. aasta „Processional“, 1959. „Pastorale-Trio“ ja 1970. aasta „Lobe den Herren“), mis äratasid suurt kuulamishuvi nii erakordselt majesteetliku väljenduse kui ka pastoraali õhuliselt peenekoeliste ja lausa piltlike kujundite poolest.

Esiettekandena kõlas neil kontsertidel Andres Lemba „Genees“ (2013). See on tema esimene teos sooloorelile. Helilooja sõnul spontaanselt kirja pandud helitöö jättis kontserdil võimsa mulje: B-A-C-H motiivist kasvab justkui sinepi-ivakesest suurehaardeline teos, mis maalib ülesehitavast loomisprotsessist nüüdisaegse pildi.

Festival „Kirikupühad Maarjamaal“ kestab kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõuludeni.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming