Muusikast mitme nurga alt

Marju Raju

Uus saatesari Klassikaraadios „Dispuut”: Evi Arujärv, Tõnis Kahu ja Immo Mihkelson teisipäeviti kl 21 Klassikaraadios. Klassikaraadio alustas novembris teisipäeva õhtuti uut kuueosalist saatesarja „Dispuut”, kus räägitakse muusikast mitme nurga alt. Artikli kirjutamise ajal on eetrisse läinud kolm saadet, mis on järelkuulatavad ka Klassikaraadio kodulehel. Saatejuht Immo Mihkelson juhib vestlusringi, kus osalevad muusikateadlane Evi Arujärv ning muusikaajakirjanik ja õppejõud Tõnis Kahu, saatesarja toimetaja on Tiia Teder. Olen kuulanud saateid internetist järjest ning saade saatelt tekib rohkem dispuuti selle sõna otseses tähenduses. Esimese saate leebe nõustumine jõuab kolmandas saates teravamate vastandumisteni, mis kuulajale muidugi põnevam. Vestlejate erinev taust tuleb tugevamalt esile ja saatejuhile rääkimiseks enam eriti aega ei antagi. Vestlus hüppab üsna vabalt teemalt teemale. Eks põhimõtteliselt võiks saateid kuulates kirjutada sealt välja fakte, neid puistatakse heldelt, aga mõnusam on pigem lihtsalt kuulata ja kaasa mõelda. Ilmselt on saatesarja kontseptsiooni koostades silmas peetud Klassikaraadio püsikuulajaid, sest kindlasti on saateid lihtsam jälgida-kuulata neil, kellel olemas mingisugused teadmised nii muusika- kui kultuuriajaloost. Kui esimeses saates ehk veel püütigi väljenduda lihtsamalt, siis vaidlushoos hakkavad lendama ka küllalt spetsiifilised terminid.

Lühidalt on raske öelda, millest siis räägitakse. Saate hüüdlause „Muusikast mitme nurga alt” on üsna sobiv oma kõike- ja mittemidagiütlevusega. Ei räägita eriti konkreetsetest muusikateostest, -stiilidest või heliloojatest, vaid üldisemalt. Arutelusse leiavad tee filosoofilisemad teemad, näiteks väärtushinnangud, religiooni mõju kultuuri arengule, põgusalt isegi kultuuripoliitika, kuid põhirõhk on siiski muusikapsühholoogilistel käsitlustel: muusika mõju, tähendus ja kuulmistaju iseärasused. Saateid analüüsides võiks tegelikult tõstatada küsimuse, kas räägitakse ikka (ainult) muusikast, sest sama palju räägitakse seal inimesest. Vestlejadki juhivad tähelepanu sellele, et inimene on muusika küljes kinni. Poleks ilmselt võimalikki käsitleda muusikat „asjana iseeneses”, ilma inimeseta seal juures – muusika looja, kuulaja, kriitiku või selle teadusliku uurijana. Muusikapsühholoogia on samuti veidi segadusseajav termin, sest psüühika saab olla ju ikka ainult inimesel.

Öeldakse, et dihhotoomne mõtlemine, vastandamine on sügavalt inimloomuses, mille eesmärgiks on maailma määramatust vähendada, ja tulenevat see lausa meie endi dubleerivast ülesehitusest (vasak-parem käsijalg, kaks silma, kõrva, ajupoolkera). Muusikast rääkides on vastandumisest palju näiteid: meeldib – ei meeldi, süvamuusika-popmuusika, keeruline-lihtne. Teise saatesse said mõlemad külalised kaasa tuua ühe helinäite, mis loomulikult olid väga vastandlikud. Arujärv illustreeris klassikalise muusika põhiprintsiipe (tonaalharmoonia, muusikateose konkreetne ja lihtsasti jälgitav vorm, meloodia) Mozarti abil. Kahu pani kuulama aga techno’t (ma ei tea, kas võiks öelda „klassikalist” techno’t), mida iseloomustab tugev rütmikus, monotoonsus, meloodia otsene puudumine, kuid mäng tämbritega. Vestluses mõlema muusikapala üle jõuti huvitavale järeldusele: kui klassikalist muusikat kuulates saab tööd meie „analüütiline lihas”, seda on võimalik asetada kultuurilisse konteksti, selline muusika mõjub meile emotsionaalsel tasandil, siis techno mõju on primitiivsem, ta jätab emotsionaalse tasandi vahele, mõjutades keha otse (tahtmatu kaasaliikumine, transilaadne seisund). Samuti on väga erinev nende kahe muusika „tarbimise” keskkond ning lisategurid, kuhu techno puhul on lisatud ka valgusefektid ning mõningatel juhtudel ka narkootiliste ainete manustamine. Kahe helinäite vastandus – analüütilis-emotsionaalne vs. otseselt keha mõjutav on seotud veel ühe populaarse dihhotoomia – keha ja vaimu paradigmaga.

Muusika otsene mõju kehale on teaduslikult tõestatud ning seda kasutatakse ka üldmeditsiinis. Kuigi on teada üldpõhimõtted – nt see, et rütmikas muusika kiirendab pulssi – tuleb alati arvestada ka individuaalsete eripäradega. Olen ise teinud keskkooliõpilastega loengus ühe näitliku katse, kus mõõtsime pulssi enne ja pärast Green Day laulu „American Idiot” kuulamist. See on üsna rütmikas lugu, mida piisava valjusega kuulates võiks olla võimalik näidata pulsi kiirenemist ja organismi üldist ergastumist. Nii ka läks, kuid auditooriumis oli siiski üks poiss, kelle pulsisagedus seepeale hoopis langes. Noormees avaldas põhjuse: tegemist oli tema lemmikbändiga, keda ta alati pidavat kuulama just „närvide rahustuseks” ehk siis vastupidise eesmärgiga, millega tema keha oli ka vastavalt kohanenud.

Meditsiinis kasutatakse muusika otsest mõju kehale eelkõige valu vaigistamise eesmärgil. Mitmed uurimused on tõendanud patsiendi lemmikmuusika valu (eriti kroonilise) leevendavat toimet. Viimati kõneles sellest septembri algul Eestit külastanud Glasgow’ ülikooli muusikapsühholoogia ja improvisatsiooni professor Raymond MacDonald, kirjeldades katset, kus valu simuleeriti katseisiku käe jääkülmas vees hoidmisega. Samal ajal muusikat kuulanud katseisikud suutsid kätt jäävees hoida märkimisväärselt kauem kui inimesed, kellele muusika kuulamise võimalust ei pakutud.

Kuigi muusika eesmärgist ja mõjust rääkides võib end kaotada kõrgematesse sfääridesse, on muusika olemus tugevalt kehaline. Meil on vaja oma keha, et muusikat teha, kuulata ja analüüsida. Ka muusika puhul tekkivat intellektuaalset ja emotsionaalset erutust kirjeldame läbi kehaliste mõjude: „see Bachi interpretatsioon oli nii hea, et mul tekkis kananahk ihule”, „see laul tuletas mulle meelde, kui õnnelik ma olin eelmisel suvel, see liigutas mind pisarateni”. Muusika esitus võib olla pikalt harjutatud, kalkuleeritud, aga ka spontaanne, improvisatsiooniline. Lõpptulemus ja kuulajate reaktsioon sellele ei pruugigi erineda. Ka muusikast rääkides võib ümbritseda end teooriate, uuringute, kuulsate mõtlejate ja nende tsitaatidega, aga võib ka lihtsalt öelda, et meeldis! Lõpptulemus ei pruugigi erineda.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht