Muusikamaailm

Priit Kuusk

Uusooperitest aastavahetusel Jõulukuu jäi ooperi maailma-esiettekandeta, mõnd varasemat uut teost siiski mängiti: Olga Neuwirthi „Ameerika Lulu” Berliini Koomilises Ooperis (esietendus 30. IX), sest nimiosaline Marisol Montalvo on olnud menukas ka Alban Bergi ooperis; Thomas Beimeli koomiline ooper (libr Cornelie Müller) „Heast toonist ...” („Vom guten Ton – Die Welt ist voll Geplapper”, 21. X) nelja laulja ja mandoliiniorkestriga Wuppertalis, sealse Mandoliini Kontserdiühingu mängijaid juhatamas meilgi tuntud Detlef Tewes. Neli etendust (viimane 7. XII) sündis Richard Wagneri „Nibelungi sõrmuse” seitsmetunnisest adaptsioonist „Colón-Ring” (autor muusikateadlane Cord Garben) Buenos Aireses, seda käis lavastamas Katharina Wagner (dir Julien Salemkour, Wotani osas Jukka Rasilainen). Novembrist vääriksid meenutamist Jörg Widmanni kõrgelt hinnatud „Babülon” („Babylon”) 7 pildis (libr Peter Sloterdijk, dir Kent Nagano) Baieri Riigiooperis, Juliet Palmeri „Varjend” („Shelter”) aatomisajandi kajadest (libr Julie Salverson, dir Wayne Strongman) Edmontonis (juunis ka Torontos), Oscar Strasnoy „Juhtum” („Slutšai”, Daniil Harmsi aineil) Bordeaux’s (dir helilooja, lav Christine Dormoy). Ja esiettekanne Zürichi Ooperilt (10 etendust!), Christoph Marthaleri libretoga ja lavastatud „Väljamüük” („Sale”) Händeli muusikale (dir Lawrence Cummings) 11 solistiga, peaosas kaubamaja juhatajana Anne Sofie von Otter. Uusooperite etendusi on vähe, teatrid ei riski neid rohkem planeerida, suuremat poolehoidu võib leida ehk atraktiivse sisu või ootamatu teostusliku rakursiga (mandoliiniorkester vms). Tähelepanu ja edu, mis sai osaks Jüri Reinvere „Puhastusele” Helsingis, on haruldasem.

Jaanuaris on viis uudist. 10. I Tšehhi presidendikandidaadi Vladimír Franzi „Sõda vesilikega” („Válka s mloky”, libr Karel Čapeki j) Praha Rahvusteatrilt (dir Marko Ivanović, lav David Drábek). 17. I Richard Gilli „Uinuv kaunitar” Melbourne’is, muusikaline muinasjutt kõigile alates 6. eluaastast. 22. I Philip Glassi „Täiuslik ameeriklane” („The Perfect American”, libr Rudy Wurlitzer P. S. Jungki romaani j) Madridi Kuninglikus Teatris (dir Dennis Russell Davies, lav Phelim MacDermott), meistri 24. ooper Walt Disney elu lõpuaastatest (Madridi ja Inglise Rahvusooperi juubelitellimus). 26. I Douglas Cuomo „Kahtlus” („Doubt”, J. P. Shanley filmi j) Minneapolises. 27. I Kriss Russmanni „Happy Birthday, Mr. President” Rostockis, ooper viie tegelasega Kennedytest ja Marilyn Monroe’st, J. F. Kennedy osas Garrie Davislim (dir Peter Leonard, lav Albert Sherman).

Eesti on ooperile avatumaid maid maailmas

Operabase’i huvitava statistika reas (hooaeg 2011/12) paistab Eesti silma ooperietenduste arvuga miljoni elaniku kohta. Rida juhib suurelt Austria 171 etendusega (1429 etendust, elanikkond 8,35 mln), järgneb Eesti 103 etendusega (meie koguarv on 138 etendust), millega edestame isegi Saksamaad, kus on 95,5 (koguarv 7811, aga elanikke 81,76 mln) ja 91,6 etendusega Šveitsi (713 ja 7,78 mln). Põhjamaadest on esikümnes ka Rootsi (5.), Island (7.), Norra (8.) ja Soome (9.). Läti on 11. (63 etendust), Leedu 17. (60 etendust), Itaalia on 15. kohal 20,7 etendusega (koguarv 1249, elanikke 60,4 mln).

Saksamaa ooperietenduste koguarv 7811 moodustab kolmandiku ligi 21 000 etendusest kogu maailmas (!), USA kogupanus on 1860, kellele järgnebki Austria oma 1429 ooperiõhtuga … XX sajandi heliloojaist on mängitavam olnud Benjamin Britten (20 ooperi 359 etendust) ning praegu elavatest heliloojatest suure eduga Philip Glass (19 ooperi 69 õhtut). Talle järgnevad alles elavate hulgas olnud Hans Werner Henze (16 ooperi 53 õhtut) ja John Adams (6 ooperi 33 õhtut) ning Peter Maxwell Davies, Jack Heggie, Wolfgang Rihm, Pascal Dusapin, oktoobris lahkunud Grigori Frid, Peter Eötvös ja Detlev Glanert, naisheliloojaist menukamana Kaija Saariaho (15.), kelle puhul on antud nelja ooperi 18 etendust.

Sündmusi mujalt

*Neli Tony Palmeri filmi on Benjamin Britteni aastaks ilmunud DVDna („Britten at 100” firma Gonzo Multimedia), milles on portreefilm „A Time There Was”, jäädvustus Aldeburghi festivalilt 1967. aastal, kirikuooperi „The Burning Fiery Furnace” ja „Surma Veneetsias” (1981. a algkoosseisuga) salvestused, bukletis ka meistri sõnavõtt Aspeni preemia saamisel 1964. aastal.

*London Symphony Orchestra avaldab 17. – 27. I austust John Adamsile. Maestro on ise oma kolme kava dirigent, avaõhtul „Harmonielehre”, Debussy laulud Adamsi seades (sol Dawn Upshaw) ja Bartók; teine õhtu kammerlikum (sh „Shaker Loops”); lõpukavas Barbicanis Beethoveni-aineline „Absolute Jest” ning veel Ives, Copland ja Carter.

*Salzburgi liidumaa loomingupreemia (60 000 eurot) vääris Georg Friedrich Haas ooperite „Melancholia”, 2008) ja „Veremaja” („Bluthaus”, 2011) eest.

*Schleswig-Holsteini festivali Paul Hindemithi preemia (20 000 eurot) sai hiina-saksa konkursi võitjana helilooja Li Bo (24), varasemad laureaadid on Olga Neuwirth, Jörg Widmann ja Lera Auerbach.

*Eile alanud Mozarti nädalal Salzburgis (kuni 3. II) esitletakse vähemalt 30 kuulsat ansamblit, solisti ja dirigenti. Alustati Marc Minkowski käe all „Lucio Sillaga” (Les Musiciens du Louvre Grenoble, sol sh Inga Kalna, Rolando Villazón jt), täna Emerson String Quartet ja Menahem Pressler ning Valgustusajastu Orkester (dir Simon Rattle), homme Cappella Andrea Barca, Quatuor Diotima ning Viini Filharmoonikud (Gustavo Dudamel, sol Maria João Pires) jne.

*BBC Radio 3 annab tänavu eetrisse tähtaastaheliloojate Richard Wagneri, Giuseppe Verdi ja Benjamin Britteni kõik ooperid, neist paljud otseülekandena, sh New Yorgi Metist, Londoni Kuninglikust ja Inglise Rahvusooperist, Viini Riigiooperist ning La Scalast. Juba jaanuaris alanud ooperiõhtute kogumaht on üle 140 tunni.

Eesti muusikuid maailmalavadelt, jaanuar

1. I juhatas Mihkel Kütson oma teatri sümfooniaorkestri Niederrheinische Sinfoniker ees kaht uusaastakontserti, ennelõunal Krefeldi teatris ja õhtul Mönchengladbachi teatris, kavas Britten, Bernstein, Breiner, solistiks Ye Wu (viiul). 3. I dirigeeris ta Berliini Koomilises Ooperis Weberi „Nõidküti” etendust.

1., 5. ja 10. I esines Lauri Vasar Hamburgi Riigiooperis Papageno osas Mozarti „Võluflöödis”, mis on Achim Freyeri lavastus.

2. I  tuli müügile  Neeme Järvi uus CD „Franz von Suppe. Avamängud ja marsid”  (firma Chandos), mis mõne päeva jooksul (seisuga 5. I)  tõusis Suurbritannia   plaadimüügitabelis (The Official Classical Chart) uustulnukana 12. kohale. 4. I ilmus Financial Timesis Andrew Clarki hinnang Järvi uuele CD-le Tšaikovski „Uinuvast kaunitarist” (Chandos). 8. I algas kiitustevaling Chandose uusimale väljaandele N. Järvi salvestatud Joachim Raffi neljast sümfooniast, mis on sedakorda esimene salvestis Järvi uue, Šveitsi-Romaani Orkestriga.

4., 12., 17. ja 23. I esines Koit Soasepp Soome Rahvusooperi solistina Verdi „La traviatas” Dr Grenvili osas (lav Giancarlo Del Monaco, dir Frank Beermann ja Kurt Kopecky).

4., 12., 20. ja 27. I laulab Alfia Kamalova Gelsenkircheni muusikateatris Verdi ooperis „Don Carlo” (Hääl ülevalt), dirigendiks Rasmus Baumann.

4. ja 25. I juhatab Kristiina Poska  Berliini Koomilises Ooperis Mozarti „Võluflöödi” etendusi. 5. ja 26. I on tal samas dirigeerida Puccini ooperi „La bohème” õhtud.

5. – 8. I esines Jaan Ots Frielinghaus Ensemble’i pianistina Hamburgi regioonis (5 kontserti: Hanstedt, Ratzeburg, Travemünde, Lauenburg, Hamburgi Albert-Schweitzer-Gymnasium). Kavas olid E. von Dohnányi Klaverikvintett op. 1 ja  Dvořáki Klaverikvintett nr 2 op. 81.

6. I juhatas Kristjan Järvi Monte Carlo Filharmooniaorkestrit Monte Carlo Rainier III Auditoriumis, kavas Kodály „Paabulinnu variatsioonid”, Enescu „Rumeenia rapsoodia” nr 1, Bartóki „Rumeenia tantsud” ning Balkani rahvamuusikat koos Theodosii Spassovi trioga.

7. I leidis Moskvas roomakatoliku katedraalis aset Andres Uibo neljaosalise sümfoonia „Uus Jeruusalemm” sümfooniaorkestrile, koorile ja orelile (versiooni aluseks „Apolalypsis Symphony” orelile) maailmaesiettekanne. Esitasid Moskva Raadio ‘Orfei’ sümfooniaorkester, koor ‘Blagovest’, organist Aleksei Šmitov, dirigeeris Andrei Jakovlev. Andres Uibo viibis esiettekandel aukülalisena, sest esitluskontsert kandis pealkirja „Apokalüpsis” ning oli 5. festivali „Euroopa jõulud” lõppkontserdiks. Ettekande salvestus läheb tele-eetrisse veebruaris.

9. I andis Arte TV sarjas „Metropolis” eetrisse (kordus 11. I) programmi Tallinnast, kus Mari Kalkun laulab oma laulu „Vilu öö” albumist „Vihmakõnõ”, samas on salves ka kitarrist Argo Valsi esinemine. Saate autor on Sven Waskönig.

9. – 12. I  festivalil Eurosonic Noorderslag, mis talendifestivalina toimus Hollandis Groningenis tänavu 27. korda, esindasid Eestit Iiris Vesik ning ansamblid Ewert and the Two Dragons ja Talbot. Esimene neist ansamblitest viibis European Border Breakers’i auhinna 10. galakontserdil ning võttis seal vastu aasta läbimurdja tiitli, Iiris ja Talbot astusid üles festivali põhiprogrammis (sh Talbot kahe pooletunnise kavaga 9. ja 10. I), üritused leidsid aset kümnes eri paigas.

10.-11. I  Neeme Järvi kontserdid Göteborgi Sümfoonikutega: Eduard Tubina „Muusika keelpillidele”, Haydni Tšellokontsert C-duur (sol Thorleif Thedéen) ja K. Atterbergi Sümfoonia nr 8.

10. – 12. I  Paavo Järvi kontserdid taas Cincinnati SOga Music Hallis ja Hamilton High Schoolis (11. I): Schumanni „Genoveva” avamäng, Lutosławski Klaverikontsert (sol Stewart Goodyear), Brahmsi Sümfoonia nr 2.

11. I tegi Mati Turi solistina kaasa Soome Raadio SO poolt Helsingis korraldatud  Paavo Heinineni 75. sünnipäeva kontserdil.

11.-12. I seisis Kristjan Järvi oma MDR Sinfonieorchesteri ees Weimaris Weimarhalles ja Leipzigis Gewandhausis, kavas Kodály „Tantsud Galántast” ja „Paabulinnu variatsioonid” ning Enescu „Rumeenia rapsoodia” nr 1, kaastegev taas Theodosii Spassovi trio (pm bulgaaria muusikaga), kõlamas ka Štšedrini „Mustlastants”.

11.-12. I tegi Marius Peterson tenorina kaasa ansamblite Rosas ja Graindelavoix lavastuses „Cesena”, dirigendiks Björn Schmelzer, etendused toimusid Bordeaux’ Rahvusooperi laval Prantsusmaal.

12. I  Külli Tomingas laulis Luca Schieppati klaverisaatel Milanos Picasso näitusel ja temale pühendatud konverents-kontserdil („Picasso, kes ta on? Picasso ja 1900. aastad”). Esinemispaigaks oli Milano Palazzo Reale, Sala dei Provveditori.

13.-14. I juhatas Olari Elts Hannoveri Riigiooperi orkestrit Niedersächisches Staatsorchester, ettekandel Erkki-Sven Tüüri akordionikontsert „Prophecy”, solistiks Mika Väyrynen, selle kõrval kavas veel J. Adamsi „The Chairman Dances”, Liszt-Adamsi „The Black Gondola” ning Šostakovitši Sümfoonia nr 9.

14. – 22. I dirigeeris Mihkel Kütson Dresdeni Riigiooperis E. Křeneki ooperit „Salajane kuningriik” (viis etendust).

14., 17. ja 25. I laulab Lauri Vasar Hamburgi Riigiooperi laval Lescaut’ osas Puccini ooperis „Manon Lescaut” (lav Philipp Himmelmann, dir Asher Fisch), mängib Philharmoniker Hamburg.

19.-20. I esitas MDR Sinfonieorchester Kristjan Järvi juhatusel Magdeburgi  Johanniskirches ja Leipzigi Gewandhausis E. Griegi „Peer Gynti”, kaastegev MDR SO koor.

19., 21. ja 22. I oli Erkki-Sven Tüüri „Illusion” Camerata Nordica kavas (dir Jan Söderblom), kontserdipaikadeks Malmö Püha Peetri kirik, Kopenhaageni Holmeni kirik, Kalmari loss ja Oskarshamni kirik.

20. I  Mirjam Tally teos „Bedrock” kõlas Rootsi Raadio P 2 sarjas „Elektronisk i P2”.

20., 23. ja 27. I juhatab Mihkel Kütson Mönchengladbachi teatris Puccini oopereid „Le Villi” ja „Õde Angelica”.

22.-23. I  Eesti Filharmoonia Kammerkoor tegi kaasa Philip Glassi muusikaga Godfrey Reggio 1982. aasta filmi „Koyaanisqatsi” kontsertlinastusel Hollandis Groningenis De Osterpoorti kultuurikeskuses, esitades seda esmakordselt koostöös Philip Glass Ensemble’iga ja Põhja-Hollandi Sümfooniaorkestriga Michael Reismanni dirigeerimisel.

23. I  Maano Männi juhatas ja mängis Vaasa Linnaorkestri kontsertmeistrina orkestri „Seniorikonsertti”, kavas kauneimad teosed keelpillidele neljast sajandist.

23. ja 24. I  Olari Elts Helsingi Linnaorkestri ees Helsingi Musiikkitalos: Szymanowski „Kontsertavamäng” ja Viiulikontsert nr 1 (sol Baiba Skride), Rahmaninovi Sümfoonia nr 2. Kontserdist 24. I tehti otseülekanne Soome Yleisradio 1. programmis, videopildis aadressil yle.fi/klassinen ning see on järelvaadatav Yleisradio „Areenas”.

 24. I  Neeme Järvi asenduskontsert (Sir Colin Daviese asemel) Pariisis Théâtre du Châtelet’s, väljakuulutatud kava muutmata: Mozarti Sümfoonia nr 35 ja Viiulikontsert nr 5 (sol Arabella Steinbacher), Sibeliuse Sümfoonia nr 3. Kontserdi kandis otse üle raadio France Musique.

 24. I dirigeeris Kristiina Poska Berliini Koomilises Ooperis teatri orkestri ees Kurt Weilli pidunädala erikontserti tema loomingust: kavas olid Kontsert viiulile ja puhkpilliorkestrile (sol Gabriel Adorján), süit „Väike kolmekrossimuusika” ning „Berliini reekviem”. Kontserdi erikülaliseks oli Gisela May.

24. I esines Alfia Kamalova Susanna osas Mozarti „Figaro pulmas” Gelsenkircheni Muusikateatris (dir Valtteri Rauhalammi).

24.-25. I  Paavo Järvi juhatab Orchestre de Paris’d Pariisi Salle Pleyelis: Schumanni „Genoveva” avamäng, Lutosławski Klaverikontsert (sol Krystian Zimerman), Beethoveni Sümfoonia nr 6. Samal 24. I juhatas Pariisis ka Neeme Järvi.

24. ja 26. I  Mari Kalkuni sooloesinemised Taanis Aalborgis festivalil „Norden Winter Beat” ning Soomes Lappeenrannas Eesti Seltsi juubeliüritusel.

25. I  Riias Suure Gildi saalis toimuval Läti Raadio koori ja Sinfonietta Rīga ühiskontserdil laulab koor Sigvards Kļava juhatusel osi Veljo Tormise tsüklist „Läti burdoonlaulud”. Kontsert läheb otse eetrisse EBU sarjas „Folk into Classics”.

30. I dirigeerib Paul Mägi Soome Rahvusooperis Massenet’ „Thaïs’i” uuslavastust (esietendus 25. I Mikko Francki käe all), lavastuse on teinud Nicola Raab, nimiosas Sabina Cvilak.

30. I dirigeerib Kristiina Poska Berliini Koomilises Ooperis etendust „Sieben Songs” / „Die sieben Tonsünden” Kurt Weilli muusikaga (Anna osas Dagmar Manzel).

30. I esineb Kristjan Randalu koos pianist Pablo Heldiga Darmstadti Linnakirikus kontserdisarjas „Jazz in der Stadtkirche”.

30. I  Mirjam Tally flööditeos „New Moon Morning” (salvestanud Anna Svensdottir) on EAM-versioonis kavas Inglismaal Sheffieldi ülikooli muusikaosakonna konverentsil „From Tape to Typedef”.

31. I viib Kristjan Järvi ka London Symphony Orchestrale oma enne Saksamaal tehtud kava. Kontserdil Barbican Hallis kõlavad tema käe all Kodály „Paabulinnu variatsioonid” ja „Tantsud Galántast”, Enescu „Rumeenia rapsoodia” nr 1 ning Balkani muusika taas Theodosii Spassovi triolt.

31. I laulab Helen Lepalaan Sesto osas Mozarti ooperi „Tituse halastus” Leedsi Ooperi uuslavastuses Leedsi Grand Theatre’is (lav John Fulljames, dir Douglas Boyd), Tituse rollis Paul Nilon, Vitellia partiis Annemarie Kremer. Etendused samas (3) ka veebruaris, veebruaris-märtsis (4 etendust) ringreisil.

31. I esineb Lauri Vasar Hamburgi Riigiooperis Marcellona Puccini ooperis „La bohème” (Guy Joosteni lavastus, dirigeerib Kirill Karabits).

Arvo Pärdist ja tema muusikast (välisesinejad)

BBC Music Magazine ja ajakirja veebiväljund Classical-music.com valisid 2012. aasta novembris välja lastud Arvo Pärdi muusikaga CD „Adam’s Lament” (ECM New Series) 2013. aasta jaanuarikuu parimaks plaadiks. Tunnustava arvustuse on sellest ajakirja jaanuarinumbris kirjutanud Barry Witherden, lisaks Rebecca Franksi lühiintervjuu Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärdi koostööst.

5. I  Arvo Pärdi CD „Adam’s Lament” oli brittide enimmüüdud plaatide pingereas (The Official Classical Chart) 5. I seisuga 20 parimast väljakuulutatust 15. kohal.

5. ja 6. I  kõlas Pärdi „Cantus in Memory of Benjamin Britten” Portugalis Taviras ja Faros, esitajaks Orquestra do Algarve, dirigeeris Stuart Stratford. „Cantus …” kõlas kõrvuti Britteni teosega „Variatsioonid Frank Bridge’i teemale”.

12. I oli „Cantus in Memory of Benjamin Britten” kavas Manchesteri Bridgewater Hallis, kõrvuti Britteni teosega „Les Illuminations”, esitas BBC Philharmonic Orchestra, dirigendiks Antonello Manacorda.

20. I oli ettekandel Pärdi „Mein Weg”, kavas Saksamaal Münsteri Universitätskirches, dirigeeris Ellen Beinert.

25. I  Peterburis Maria Teatris leiab aset „Tabula rasa” ettekanne, mida teatri orkestri ees dirigeerib Ignat Solženitsõn.

26. I  Pärdi „Fratres” kõlab Suurbritannias Winchesteris, viiulisolistiks Natalie Rickard, dirigeerib Carl Clausen.

Varasemast

15. XII  New Yorgis kõlas esmakordselt Eduard Tubina Sümfoonia nr 8, esitajaks New York Repertory Orchestra, dirigeeris David Leibowitz, kontserdipaigaks Church of St. Mary the Virgin.

30. XI – 4. XII  Mari Kalkuni esinemised (viiel kontserdil) koos bassist Tanel Kadalippuga Jaapanis, kontserdipaigad olid Kyoto Cafe Oil, Nara Sonihouse, Tōkyō O’Nest, Tōkyō Sonihouse ja Tōkyō Moonromantic, neist esimesel ja kolmandal oli ta ansambli Pastacas kontsertide erikülaline.

28. – 30. XI  Jelgavas K. Ozoliņši nim 7. rahvusvahelisel trompetikonkursil „Noor trompetist” osutusid Aavo Otsa õpilased oma vanuserühmas parimateks: Henri Christofer Aavik ja Märt Metsla I preemia, Ingmar Nõmmann ja Jaan Mesi II preemiaga.

28. XI tuli Riia Toomkirikus ettekandele Pärdi „Silouan’s Song”, mängis Sinfonietta Rīga, dirigendiks Sigvards Kļava.

2. XI laulis Kai Rüütel Wellgunde osas Londoni Kuninglikus Ooperis Wagneri ooperis „Jumalate hämarik”, lavastus Keith Warnerilt, dirigent Antonio Pappano.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming