Muusikamaailm

Priit Kuusk

Eesti muusikud maailmalavadel – Eesti Vabariik 90 Eesti Filharmoonia Kammerkooril oli kolm kaalukat esinemist Euroopa muusikapidustustel: 1. VIII osaleti Salzburgi rahvusvahelisel festivalil Edvard Griegi kogu näidendimuusika „Peer Gynt” (op. 23) ettekandel koos kammerorkestriga Camerata Salzburg Marc Minkowski juhatusel, solistidena Johan Reuter (Peer Gynt), Miah Persson (Solveig) ja Malena Ernman (Anitra); kontserdipaik oli Mozarti maja. 11. VIII astus EFK Paul Hillieri dirigeerimisel üles Edinburghi rahvusvahelisel festivalil: Veljo Tormise „Jaanilaulud”, Toivo Tulevi „Suvine vihm” ning „Rejoice, rejoice, rejoice!”, Arvo Pärdilt „Dopo la vittoria”, „Magnificat” ja „Nunc dimittis”, ka Sibeliuse „Rakastava” ja Bergmani „Lapponia”. Kontsert anti Usher Hallis, ühel festivali pealavadest. 12. VIII esines eesti koor hilisõhtuse kavaga BBC promenaadikontsertide sarjas pidustuste pealaval Londoni Royal Albert Hallis: ettekandel oli Rahmaninovi „Öine teenistus”, juhatas Paul Hillier.

8. VIII tegi debüüdi BBC Promsil Royal Albert Hallis Kristjan Järvi, juhatades BBC Walesi Rahvusorkestri ees ameerika XX sajandi muusikat: Torke’i „Javelin”, Bernsteini „3 Meditations from Mass”, Adamsi „Chairman Dances” ja Ellingtoni „Harlem”, solistiks Han-Na Chang. Kontserdilt tegi otseülekande BBC Radio 3 16. – 17. VIII juhatas Järvi MDR Leipzigi Raadio SOd, ette kanti samuti ameerika kava (Bernstein, Ginastera, Piazzolla, Schnyder), kontserdid Freyburgis ja Radebeulis. Seejärel tuleb tal kaks kontserti oma Tonkünstler-Orchesteriga (TKO on festivali resideeriv orkester) Grafeneggi festivalil Viinis, selle avaõhtul eile Berliozi „Fausti needmine” (nimipartii Kurt Streit koos Tšehhi Filharmoonia Kooriga Brnost). 30. VIII kõlab samas Debussy ja Respighi kõrval maailmaesiettekandes aga Peeter Vähi Kontsert taiko-ansamblile ja orkestrile „Call of Sacred Drums”.

Eri Klas juhatas taas Hollandis, nüüd Enschede Orkest van het Oosteni ees, kontserdid 19. ja 20. VI Zwolle teatris Odeon de Spiegel ja Enschede Muusikakeskuses: kavas Wagneri „Siegfried Idyll” ning Henk de Vliegeri sümfooniline seiklus „The Ring”.

Arvo Volmer dirigeeris oma Adelaide Symphony Orchestrat 27. ja 28. VI, kavas Adelaide’i Festivaliteatris Mahleri III sümfoonia, koos Adelaide Symphony Choruse ja Youth Chorusega oli solistiks Ning Liang. Kaks kava tõi ta välja veel sel kuul: 9. VIII oli Festivaliteatris Wagneri „Tannhäuseri”, „Lohengrini” ning „Tristani ja Isolde” aariates solistiks Lisa Gasteen, samas R. Straussi „Roosikavaleri” süit ja „Salome” lõpustseen. 15. ja 16. VIII kõlasid Adelaide’i Raesaalis Britteni „Neli mereinterluudiumi”, Hindemithi sümfoonia „Mathis der Mahler” ning Tšaikovski Viiulikontsert, solistiks James Ehnes.

Olari Elts juhatab Läti Rahvuslikku SOd Läänemere festivalil Stockholmi Berwaldi hallis 28. VIII: solistiks Mischa Maisky, kõlavad Vasksi „Cantabile per archi”, Tšaikovski IV sümfoonia ja Dvořáki Tšellokontsert.

Paavo Järvil on ees kaks kontserti oma Deutsche Kammerphilharmonie’ga: 28. VIII kodulinna Bremeni Die Glockes ja 29. VIII Beethovenfest’il Bonni Beethovenhalles. Mõlemal pool kavas Beethoveni avamäng „Leonore nr 3” ja IX sümfoonia koos Saksa Kammerkooriga ning solistide hulgas metsosopran Annely Peebo (veel Christiane Oelze, Steve Davislim ja Matthias Goerne). Bonnis kõlab ka Schönbergi „Ode an Napoleon Bonaparte”, viimases teeb retsiteerijana kaasa helilooja HK Gruber.

Arvo Pärdi „Kanon pokajanen” valiti Belgias Beveris Flaami „Musica Sacra” lõputeoseks, selle esitas Beveri kirikus 16. VIII kammerkoor Aquarius Marc Michael De Smeti juhatusel. 15. VIII oli Aquariuse kavas naabruses Lesseni Püha Peetruse kirikus veel mitu Pärdi väiksemat teost ja Belgia muusikateadlane Frans Lemaire kandis ette loengu „Arvo Pärt, keskaja komponist XXI sajandist”. „Fratres” keel- ja löökpillidele oli kavas 1. VIII Montepulciano festivali kammerorkestril, 7. VIII Kuninglikul Stockholmi FO-l Okko Kamu juhatusel ning 19. VIII Hageni FO-l Saksamaal. Eile tegi Lapi Kammerorkester Rovaniemis Juha Kangase juhatusel „Da pacem Domine” Soome esiettekande. Festival de Musique Chaise-Dieu Prantsusmaal Ülem-Loire’is tutvustab homme Pärdi teoseid „Magnificat” ning „7 Magnificat-Antiphonen”, esitajaks brittide kuulus The Tallis Scholars Peter Phillipsi juhatusel. Ülehomme esitab „Berliini missat” Jaapanis Toyamas Orchestra Ensemble Kanazawa, juhatab Masanori Mikawa.

Cheltenhami festivali heliloojat Veljo Tormist laulis seal menukaimana ETV tütarlastekoor 7. VII Aarne Saluveere juhatusel: „On hilissuvi”, „Üle taeva jooksevad pilved” ja „Kanarbik” („Sügismaastikud”); „Lauliku lapsepõli”; „Talvehommik”, „Tuisk” ja „Virmalised” („Talvemustrid”); „Laulusild”; „Käsikivimäng”; „Kitsas kiik”, „Kiigel kartlik” ja „Õunapuu” („Kiigelaulud”); „Pärismaalase lauluke”; „Ringmängulaul” („Ingerimaa õhtud”). Kavas oli ka Cyrillus Kreegi, Urmas Sisaski ja Arvo Pärdi teoseid.

Andres Uibol on augustis viis välisesinemist: 15. VIII Itaalias Arnadis koos Heiki Mätlikuga festivalil „Interari organistici valdostani”; ülehomme debüteerib ta Pariisi Notre Dame’i katedraalis, siis taas Itaalias koos viiuldaja Mari-Liis Uiboga – 26. VIII Ravenna katedraalis ja 27. VIII La Vernas ning mängib 31. VIII Monaco katedraalis Pariisiski esitatud soolokava. Bachi, Sibeliuse „Intrada” ja Mendelssohni sonaatide (nr 2 ja 6) kõrval on tal kaasas ka eesti muusikat: Arvo Pärdi „Trivium”, Ester Mäe „Kadents ja teema”, Artur Kapi „Aaria”, Uibo enda „Apocalypsis Symphony” osi ja „Bach im Spiegel”.

Juhan Tralla laulis 28. VI – 12. VII Šveitsis St. Moritzi Ooperi seitsmel etendusel Corviglia-Saalis Verdi „Othello” nimiosas (Desdemona rollis Violetta Radomirska), kus uuslavastuse tegi Joachim Rathke ning Budapesti SOd dirigeeris Jan Schultsz.

Alfia Kamalova esines Giesseni teatris kolmel õhtul (14. – 20. VI) Carlos Spiereri käe all Giordano ooperis „Andrea Chénier” mulatt Bersi osas.

Kristjan Randalu mängis Sloveenias Nove Mesto ja Ljubljana jazziklubides 13. ja 14. VIII Gasper Bertoncelj Groupis.

5. World Choir Games Austrias Grazis 9. – 19. VII võõrustas 93 riigist tulnud lauljate hulgas ka Eesti koore, kes olid edukad: Tartu neidudekoor Kurekell (dirigent Ave-Maria Sild) sai kuldmedali nii lastekooride kui vaimuliku muusika avatud kategoorias, Suisapäisa (dirigent Kaspar Schüts) Türilt ja tema ansambel Uisapäisa said vastavalt hõbe- ja kuldmedali segakammerkooride kategoorias ning kuldmedali segaansamblite kategoorias, Turba gümnaasiumi lastekoor (Iveta Jürisson) ja Narva Koorikooli mudilaskoor (Inna Fefilova) said eelvoorus hõbemedali vastavalt folkloori ja lastekooride kategoorias. Kavades kõlas mitmeid eesti muusika teoseid, festivali nõukogusse kuulus Aarne Saluveer.

 

ELLERHEINA PREEMIASADU

Tütarlastekoor Ellerhein võitis Tiia-Ester Loitme juhatusel rahvusvahelisel koorikonkursil „Kathaumixw” 1. – 5. VII Kanadas Powell Riveris 12 maa 31 koori hulgas grand prix’ ja tiitli „The Choir of the World at Kathaumixw”, samas I preemia noortekooride ning II preemia rahva- ja kultuuritraditsioonide kategoorias. Suurvõitu aitasid vormistada konkursikavades ka eesti teosed: Veljo Tormise kogu tsükkel Talvemustrid” ja „Lauliku lapsepõli”, Arvo Pärdi „Kaks palvetajat”, Cyrillus Kreegi „Sirisege, sirisege, sirbikesed” ja „Maga, maga, matsikene” ning Mart Saare „Lindude laul”. Lisaks konkursile esines Ellerhein Powell Riveris kahel festivalikontserdil. Sellele järgnes seitsmekontserdiline erakordselt menukas, täissaalidele läinud turnee Briti Columbias Vancouveri saarel, kus kavades olid veel ka Gustav Ernesaksa ja Riho Pätsi laulud.

Tiia-Ester Loitme käis jaapani dirigendi Ko Matsushita kutsel 6. – 11. VIII Jaapanis Karuizawa koorifestivalil, kus tutvustas meie kooriloomingut, valmistas koore ette eesti muusika ettekandeiks, korraldas töötoa koorilaulu ja dirigeerimise alal viiele jaapani noorele koorijuhile ning osales kammerkooride konkursi žüriis. Ta juhatas samas nais-, sega- ja ühendkoori ka festivali kontsertidel, kus tulid ettekandele Arvo Pärdi „Kaks palvetajat” ning „Magnificat”, Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene”, Gustav Ernesaksa „Sinu aknal tuvid” ja Olav Ehala „Päikeseratas”. „Eesti muusika sai suure tähelepanu osaliseks – meie laulude kuum menu äratas ellu linna taga asunud tulemäe,” ütleb Tiia-Ester Loitme.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming