Muusikamaailm

Priit Kuusk

Festivalid Donaueschingenis, Lüneburgis, Roomas

Vaid kolm päeva (15. ? 17. X) kestnud Donaueschingeni festivali tegi suureks maailmaesiettekannete arv 20. Nädalavahetusel jõuti Donauhalles jm publikuni tuua ca veerandsada mahukamat orkestriteost, millest enamuse tellinud Edela-Saksa Ringhääling (SWR), kes ka festivali peakorraldaja. Seekordse festivali moto oli ?Ferne nähe?, avakontserdil peaesinejaks Bandungi uue muusika ansambel Indoneesiast, kavas nii sealsete heliloojate kui kahe itaallase Salvatore Sciarrino (marimbalugu ?Il legno e la parola?) ja Pierluigi Billone uued teosed. Uudisoopuste autorite hulgas on veel sakslased Jörg Herchet, Andreas Dohmen, austerlane Wolfgang Suppan, hollandlane Michel van der Aa, britid Benedict Mason ja Rebecca Sounders, norralane Sven Lyder Kahrs.

Esitajatena kesksed SWR Sümfooniaorkester, dirigent Hans Zender, SWR Vokalensemble Stuttgart (koormeister lätlane Kaspars Putniņ?) ja ensemble recherche Freiburgist.

30. Lüneburgi uue muusika festivali keskmes olid, nagu varemgi, live-elektroonilised teosed. Festivali korraldab Lüneburgis asuv Europa Live Electronic Centre (asutatud 1977), mille direktoriks flötist ja helilooja Helmuth W. Erdmann. Erdmann on ka professor Hamburgi KMKs, varem Lüneburgi, nüüd Göttingeni ülikoolis, samas 1998. aastast European New Music Promoters Conference?i president. Iga päev kaks kontserti (10. ? 17. X) Glockenhausis, tutvustas festival elektronmuusikastuudioid Haagist, Weimarist (Liszti-nim. KMK), Salzburgist (Mozarteum) ning Prantsusmaa elektronmuusika keskusest Bourges?ist. Festivalijuhi teostest nimetagem ta enda soleerimisel ?Histoires Imaginaires II? (1997) suurele bassflöödile (in G) ja live-elektroonikale, samuti sarja ?Transfigurations VIII? (1994) flöötidele ja live-elektroonikale.

Rooma esmakordne K-festival pole tavaliste hulgast ? see on iga aastaga aina mahukam pühendus Mozartile, mis kulmineerub Mozarti aastal 2006. Alustuseks tehti tänavu Rooma uue kontserdikompleksi vabaõhulaval Parco della Musicas ?Idomeneo? kolm kontsertkorras etendust, millega ühtlasi avas oma hooaja Santa Cecilia Rahvusakadeemia SO Myung-Whun Chungi juhatusel. Ooperi peaosalisteks olid seekord itaalia lauljad Giuseppe Filanoti ja Carmela Remigio, t?ehhitar Magdalena Ko?ena ja austerlanna Eva Mei. Igal aastal, mil tulevad kavasse Mozarti teised ooperid, vahetuvad ka eelmiste osatäitjad.

 

?Birtwistle Games? Londonis

Alates 20. X teeb ka Lõunakalda kontserdikeskus Londonis sisukaima auavalduse Harrison Birtwistle?ile ta 70. sünnipäeva puhul. Kontserdisari, mis kestab kuni 11. XI, saab pealkirja helilooja ühe viimase aja menukama teose ?Theseuse mängud? järgi, peategelasteks peadirigent Christoph von Dohnanyi juhatatud Philharmonia Orchestra, London Sinfonietta ja BBC Symphony Orchestra. Olulisematena kõlavad uutest teostest pidustustel Bachi-Birtwistle?i ?Three Arias? briti esiettekandes (sol sopran Claire Booth ja kontratenor Andre Watts), Proms?ile 2003 kirjutatud ?Panic? saksofonile puhkpilliorkestriga, orkestritükk ?The Shadow of Night?, Arditti Quartetile ja Nash Ensemble?ile loodud ?Pulse Shadows? ja Cleveland Orchestra tellimusena valminud ja esmakordselt äsjasele Luzerni festivalile toodud ?Night?s Black Bird?. Oma Birtwistle?i muusikast koosneval sooloõhtul mängib Pierre-Laurent Aimard osi ka suurest klaveritsüklist ?Harrison?s Clocks?.

 

Schnyder kirjutab Mozartist ooperit

?veitsi-ameerika helilooja ja saksofonist Daniel Schnyder (1961), ka Kristjan Järvi hea kolleeg ja koostööpartner New Yorgis, kirjutab Gstaadi Menuhini festivali tellimusel uut ooperit ?Casanova ja Mozart?, mis peab esietenduma Gstaadi festivalitelgis ?veitsi Alpides Mozarti suure juubeliaasta künnisel, suvel 2005. On teada ka Casanova osatäitja, saksa laulja Wolfgang Holzmair. Viljakas Schnyder oli ka tänavu nii Gstaadi kui Bremeni festivali helilooja, mõlemal kavas ta uue Kontserdi alpisarvele orkestriga esiettekanne Kristjan Järvi dirigeerimisel, sol Arkadi Shilkloper. Schnyder on varem kirjutanud Berni Ooperi tellimusena Shakespeare?i teose alusel ooperi ?Torm?.

 

Uusoopereid veel

Kevadisel Müncheni biennaalil tuli viie uue, festivali tellitud kammerooperi hulgas maailmaesiettekandele ka prantslase Mark Andre (1964) ?…22,13…?. Numbrid viitavad Johannese ilmutusraamatule, pealiini kõrval on tekstis veel kolm kandvat dominanti: Bergmani film ?Seitsmes rist?, Kasparovi malemat? IBMi arvutiga ning ?õudusterong? Prantsusmaalt 900 hukkamisele määratuga Dachau surmalaagrisse 1944. aasta septembris. Ooperietendus on Müncheni biennaali, Mainzi Riigiteatri ning Pariisi Rahvusooperi ühistöö. Libreto autor ja lavastaja on Georges Delnon, esiettekandeid juhatab kõikjal Mainzis peadirigendipostil Peter Hirsch. Menukas tükk jõudis sügisel ka Pariisi Opéra Bastille?sse, ka siin esitati seda nelja instrumentaalgrupiga ümber publiku, lisaks 7 lauljat ning live-elektroonika.

Kolme uue ooperi esiettekanne tänavu suvel näib viitavat taas ooperibuumile Rootsis. Kõigepealt lavastati Miklos Marosi (1943) ooper ?Kastraadid? Sven Delblanci romaani järgi, mille helilooja kirjutas Drottningholmi lossifestivali tellimusena koostöös Kuningliku Ooperiga, dirigendiks Joakim Unander ja lavastajaks Ann-Margaret Pettersson. Seejärel tuli publiku ette juba varemgi mitu uut lavatükki saanud Vadstena Akadeemia tellimusena Paula af Malmborg Wardi (1962) ?Arm? (?Ärret?) Kerstin Perski libretol Mihhail Bulgakovi jutustuse ?Koera süda? järgi. Nils Spangenbergi lavastust dirigeeris David Björkman. Helilooja on orkestris kasutanud muide ka vene rahvapilli bassdomrat.

Drottningholmi lossiteater sai veel teisegi uue ooperi, Reine Jönssoni (1960) ?Cecilia ja ahvikuninga? peamiselt XVIII sajandist instrumentide orkestriga, kus Peter Bull-Simonseni libreto tekst koosneb rootsi, itaalia, prantsuse ja hiina keelt imiteerivatest tähenduseta sõnadest. Patrick Sjörlingi lavastust dirigeeris Staffan Larsson.

 

Echo Klassik värsked laureaadid

Saksa mainekaima heliplaadiauhinna Echo Klassik tänavused laureaadid on sopran Anna Netrebko (solist ka eelviimasel Proms?il Londonis tänavu), bariton Thomas Quasthoff, pianist Lang Lang (mängis eelmisel kuul ka preemiate väljakuulutamisel Müncheni Hiltoni hotellis), aasta kunstnikuks kuulutati dirigent Christian Thielemann ning muusikasaadiku eripreemiaga pärjati maestro Mstislav Rostropovit?it. Kõik laureaadid astuvad üles preemiate üleandmise tseremoonial Müncheni Filharmoonia ?Gasteigi? suures saalis 24. X, mil Müncheni Filharmoonikuid juhatab Christian Thielemann.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht