Mravinskit ei unustata

Leelo Kõlar

Jevgeni Mravinski nimelise XIX rahvusvahelise muusikafestivali kammerkontsert: Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri solistide ansambel 29. V Vene Kultuurikeskuse kammersaalis. Vene kultuurikeskuse kammersaal on oma olemuselt, väljanägemiselt ja akustikalt Tallinnas üks paremaid paiku kammermuusika viljelemiseks. Nagu me teame, on kultuurikeskuse imposantne neoklassitsistlik hoone ehitatud sõjas hävinud kino Grand Marina asemele. Hoone valmis 1954. aastal ja kujundati ajastule vastaval tipptasemel. Interjööris võeti näiteks kasutusele koguni Moskva metroojaamade seinavalgustite analoogid. Kultuurikeskus näeb välja väärikas. Kammersaal jääb küll alla suure saali uhkusele, kuid miljöö loob meeleolu ometi. Selles saalis anti 29. mai õhtul Jevgeni Mravinski nimelise XIX rahvusvahelise muusikafestivali (26. V – 4. VI) üks kammerkontserte, mis oli ühtlasi pühendatud legendaarse dirigendi 110. sünniaastapäevale. Festivali aukülaliseks on muide Mravinski lesk Aleksandra Vavilina Mravinskaja, kes on ühtlasi Peterburi Mravinski Ühingu president. Tallinnasse tõi külakosti Peterburi Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniaorkestri solistide ansambel koosseisus Georgi Dolgov (flööt), Dmitri Krasnik (fagott), Aleksandra Zubova (viiul), Viktoria Belkova (viiul), Jossif Nurdajev (alt) ja Jelena Grigorjeva (tšello). Kavas Vivaldi, Šostakovitš, Beethoven ja – üllatus! – Mravinski! Esineti vaheldumisi eri koosseisudes. Kava raskuspunktid langesid eelkõige Šostakovitši ja Beethoveni teosele. Ansambel on kõrgprofessionaalne nii oma sisuliste taotluste, tehnilise ja ansamblilise perfektsuse kui ka esinemiskultuuri poolest. Iseenesestmõistetav intonatsioonipuhtus ja mitmesuguses gradatsioonis võluvate kõlavärvide kasutamine kutsus oma meisterliku käsitlusega erilisele tähelepanelikkusele ja kaasaelamisele.

Šostakovitši kvartetis nr 3 F-duur op. 73 avaldusid kõik helilooja tollase loominguperioodi (1946) iseloomulikud jooned. Seljataha olid jäänud 7. sümfoonia triumf ja 8. sümfoonia elufilosoofilised mõtisklused. Midagi sellest viimasest on imbunud ka 3. kvarteti mõttemaailma sügavusse. See kanti ette haarava tunnetusega, oli siis tegemist naljatleva Allegretto, iroonilise Allegro või sügav-dramaatilise Adagio’ga. Ilmse juhtpositsiooni haaras siin Aleksandra Zubova, kes on muide mitme kammeransamblite rahvusvahelise konkursi laureaat.

Beethoveni Serenaadis flöödile, viiulile ja aldile op. 25 avaldus esinejate kirglikkus.Vastastikune reageerimine oli tundlik ja Georgi Dolgov tegi oma flöödiga väikseid imesid. Vaimukalt lahendatud variatsioonidest kujunes peaaegu et võistumängimine: nagu keegi poleks osanud ette aimata, millise üllatusega partner järgmiseks välja tuleb. Artistliku säraga esitati publikule suurepäraseid karakteriüllatusi. Mängust kostis rõõm ja pakkumissoov. See oli põnev tervik ja jõudis publikule hästi pärale! Kava lõpus esitati Mravinski noorpõlveteos, 1929. aastal kirjutatud „Süit flöödile, viiulile ja fagotile”. Mul ei ole olnud au varem ühtegi Mravinski heliteost kuulda, mistõttu ei oska ma seda neljast lühiosast koosnevat väikest lugu päris oskuslikult kuhugi rubriiki paigutada. Stiililt polnud see romantiline ega ka eriti venepärane, modernnegi mitte, küll aga väga aktiivse ja tahtelise väljendusega ning instrumendikohaselt mängitav. Sai huviga jälgida-imestada ja läbi see oligi!

Jevgeni Aleksandrovitš Mravinski (1903–1988) oli aastatel 1932–1938 Kirovi-nimelise Leningradi ooperi- ja balletiteatri dirigent. 1938. aastast kuni surmani töötas ta Leningradi Filharmoonia sümfooniaorkestri peadirigendina, kujundades sellest orkestrist legendaarse kollektiivi kogu maailma silmis. Kuulsaks sai Mravinski perfektsionism, tema proovide range ja kohati hirmutav iseloom ning orkestri kujunenud kaalukas omanäolisus. Ta oli Šostakovitši, Prokofjevi ja Hatšaturjani teoste esmaesitaja. Ka oli Mravinski 1968. aastast Leningradi konservatooriumi professor.

Mravinski festivali peetakse 1995. aastast Narvas ja Narva-Jõesuus (viimases armastasid Mravinskid suvitada). Seekord olid erinevate kavadega kontserdid planeeritud peale Tallinna ka Sillamäele ja Jõhvi. Festivali avakontserdil Narvas esitas Narva Sümfooniaorkester Sergei Prokofjevi esimese, Klassikalise sümfoonia ja Aleksandr Glazunovi viiulikontserdi, solistiks Hannah Tarley (USA) – kaheaastaselt viiulimängu alustanud ja juba imelapsena rahvusvahelist tähelepanu pälvinud noor viiuldaja. Kogu festivali eestvedajaks on Narva Sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura.

Väärtuslik külaliskontsert Tallinnas eeldanuks õigeaegset suuremat reklaami ja rohkem kuulavaid kõrvapaare. Esinejate vastuvõtt oli spontaanselt soe.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming