Missa Haapsalu toomkirikus

Toomas Velmet

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOORI hooaja avakontsert Haapsalu toomkirikus PAUL HILLIERI dirigeerimisel 23. VIII.  

Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Rootsi Puhkpillisümfoonikute (Swedish Wind Ensemble) kammerkoosseisu (15) kontsert möödunud nädala kolmapäeval Haapsalus Paul Hillieri juhatusel avas EFK hooaja 2006/2007 Anton Bruckneri (1824 – 1896) Missa nr 2 e-moll (1866) huvitavalt üles ehitatud ettekandega. Kavas ei olnud ainuüksi autori e-moll Missa, vaid ka motette ning kontserdi juhatas sisse Guillaume Dufay’ (ca 1400 – 1474) miniatuurne Gloria puhkpillidele ja kava ajalisse keskpunkti oli paigutatud veel Arvo Pärdi “Fratres’e” puhkpilliversioon. Bruckneri teoste ettekanded on harv nähtus meie muusikaelus, kuid seda enam oodatud.

EFK avakontsert kordus lisaks Haapsalule veel Kuressaare Laurentsiuse kirikus ning lõpuks kaks korda Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus. Valisin külastuseks Haapsalu toomkiriku, kuna pean seda ehitist haruldase akustika ja intiimse eraldatuse tõttu erakordselt soodsaks kontserdipaigaks just sellise sisuga kavade nautimiseks.

Mulle tundub, et Anton Bruckneri mitte ainult vaimulik vaid ka sümfooniline muusika eriti ei talu pompoosset kontsertlikku õhkkonda sellega kaasneva promeneerimisega vaheajal ja odööriderikast keskkonda esituse ajal. Ma ei arva, et Bruckneri muusika kuulamine oleks vaevarikas tegevus, ehkki sellist arvamust on avaldatud sageli. Minu kogemus on näidanud, et suurima naudingu Bruckneri muusikast saab juhul, kui suudad end vabastada argipäeva kammitsatest ja usud sellesse, mida kuuled. Hästi oluline on siinjuures ikkagi asjaolu, et see, mida kuuled, oleks ideaalne või selle lähedane esituslikult, samuti võib saatuslikuks saada igasugune artistlik “eputamine” laval või tormiline aplaus saalist. Eriti oluline on viimane asjaolu missa puhul, kus aplaus mõjub võõrkehana isegi kontserdimajas, rääkimata kirikumiljööst, sest mida sa vehid kätega, kui sa palud halastust (miserere nobis) ja rahu (dona nobis pacem).

Ma ei tea, kas Bruckneri missa esitusse tema motettide põimimine ja Pärdi “Fratres’ega” katkestamine oli mõeldud aplausi vältimiseks või vastupidi, s.t just kontsertlikkuse tekitamiseks, aga tulemus kinnitas viimast oletust. Koorispetsiifikat tundmata, lähtudes esitatavast kavast, oleks pakkunud traditsioonilisemat järjestust, kus Dufay’ instrumentaalsele Gloria’le järgnenuks motetid ja siis e-moll Missa, ning kui ilmtingimata Pärt, siis motettide ja missa vahele. Minu kahtlus Pärdi “Fratres’e” kavva lülitamisel pole tingitud ei Pärdist ega Brucknerist kui autoritest, vaid eelnimetatud ideaalilähedase esituse tingimusest.

Saja-aastane Swedish Wind Ensemble, kelle peadirigendiks fenomenaalne trombonist Christian Lindberg, on kindlasti väärt annotatsioonis avaldatud Klassik Heute hinnangut: “Need muusikud on võimelised mängima sellise jõu, peenuse ja säraga, mis teeb iga teose veenvaks”, kuid seda mitte Pärdi “Fratres’e” Haapsalu esituse puhul. Jõudu jätkus, aga selles teoses ei ole see üldse oluline. Viimistletud intonatsioonist ning kõlaliselt tasakaalustatud partituurist ei saa paraku juttu teha, aga valed noodid on “Fratres’es” igatahes kurjast. Sõnaga – sel päeval ja sellel kontserdil “Fratres” esituslikku konteksti ei sobinud.

Eesti Filharmoonia Kammerkoorile aga ütleks: “Benedictus qui venit in nomine domine, Hosanna in exelsis.” Igatahes ideaalilähedane nii meisterlikkuselt kui sisuliselt pühendumiselt. Haapsalu toomkirik augustiõhtul Bruckneriga jääb meelde mõjuva sündmusena.

 

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming