Miks tulin õppima EMTAsse?

Hanneleen Pihlak

Hreiðar Ingi Þhorsteinsson, kompositsioon (Island): Eestlaste puhul tundub seotus oma juurtega olevat eriti tugev: mind hämmastab, kuidas nad ennast oma muusikalisi juuri kasutades vabaks laulsid. Tegelikult oligi rahvus mulle alguses peamine külgetõmbejõud. Olen pärit Islandilt, saarelt, mis on mind alati inspireerinud. Tundsin, et pean õpinguid jätkama maal, mis suudaks mulle samamoodi tõelist inspiratsiooni pakkuda. Eestist  on pärit nii imelised heliloojad nagu Veljo Tormis, Toivo Tulev ja Arvo Pärt. Nende juures inspireerib mind kõige rohkem see, kui hästi nad komponeerivad. Nad otsekui laulaks iga nooti ja tulemuseks on loomulikkus, mida alati ka oma muusikas taotlen. Valiku peamine põhjus oligi minu õppejõud Toivo Tulev. EMTA kompositsiooniosakonnal on väga hea rahvusvaheline maine – on uhke olla osa sellest.    

Bryan Christian, kompositsioon (Ameerika Ühendriigid): Kui võtsin 2006. aastal Toivo Tuleviga pärast ühe tema fantastiliselt isikupärase teose kuulmist ühendust, teadsin Eesti muusikaelust väga vähe. Pärast pikka kirjavahetust veendusin, et Tulev oleks minu kui noore helilooja jaoks ideaalne mentor. Kui sain J. William Fulbrighti stipendiumi,  astusingi 2008. aastal EMTA magistriõppesse. Avastasin siit teisegi suurepärase õppejõu Helena Tulve – mõlemad on maailmatasemel muusikud. Mul on olnud koostöövõimalusi veel mitme suurepärase muusikuga. Kui otsisime magistriõppe kompositsioonitudengitega võimalust korraldada oma loomingu kontsert, toetas akadeemia juhtkond meid igati. Kõik meie teosed esitati ja salvestati EMTA kammersaalis. Loodan, et ka teised kogevad sama toetust, hoolitsust ja vabadust oma  loominguliste huvide järgimisel nagu mina oma õpingute ajal. Selleks peab kohanduma tudengite huvidega, mis on suurepärase kooli omadus – selle leidsingi EMTA st.     

Sarah Nagel, laul (Saksamaa): Enne siiatulekut õppisin kolm aastat Berliinis, linn ja õpingud meeldisid  mulle väga. Aga ometi tundus, nagu muutuksid laulutunnid üksluisemaks, ja mõtlesin, et ehk annab välismaal viibimine mulle uut inspiratsiooni. Lugesin paljude koolide kohta ja valida oli raske. Lõpuks otsustasin kandideerida EMTA sse, sest siinne pikk laulutraditsioon tekitas huvi. Nüüd olen kindel, et aeg, mil õpin siin suurepärase õppejõu Jaakko Ryhäneni käe all, annab mulle innustust. Lucca Petracca, kitarr (Itaalia): Valisin EMTA , kuna tahtsin tundma õppida täiesti teistsugust kultuuri.  Arvan, et Itaalia ja Eesti muusika, kultuur ja inimesed erinevad väga – tahangi avastada uusi heliloojaid, muusikastiile, õppejõude.     

Minjoo-Ga, trompet (Lõuna-Korea): Enne Eestisse õppima asumist ei teadnud ma sellest maast midagi ja tundsin end siia tulles ebakindlalt. Nüüd, kui  olen siin olnud paar nädalat, ei kahetse ma oma otsust: suurepärased harjutamisvõimalused, palju häid õppejõude ja huvitavaid kontserte. Inga Meijere, saksofon (Läti): Valisin EMTA , kuna olen kuulnud sellest palju head siin varasematel aastatel käinud lätlastelt. Paljud Riia noored leiavad, et on lahe minna kuskile väga kaugele. Minu meelest on lahe leida tõeliselt hea koht nii lähedalt. Raul Sööt, minu saksofoniõppejõud, on suurepärane. Olen juba siit leidnud palju uusi ideid ja  arenguvõimalusi ning palju sõbralikke ja abivalmis inimesi.     

Anne-Christin Panz, kultuurikorraldus (Saksamaa): Eestisse armusin 2006. aasta sügisel, kui läksin Tartusse, et õppida eesti keelt, elu ja kombeid. Sellest ajast olen tundnud seotust selle armsa väikese maaga: soov tagasi tulla on olnud väga tugev. Kui alustasin Weimaris kultuurikorralduse magistriõpinguid, kuulsin oma konservatooriumi ja EMTA koostööst. Weimaris on õppekava „Kultuurikorraldus Kesk- ja Ida-Euroopa maadel”, kuid selle  keskmes on põhiliselt Poola ja Tšehhi. Tekkis idee lisada Eesti vaatepunkt. Milline on kultuurisektor Eestis, millist rolli mängib kultuur ühiskonnas, igapäevaelus? Muidugi võib lugeda artikleid-raamatuid siinse olukorra kohta, aga tunduvalt põnevam on kõike ise kogeda. Kuidas kultuurikorraldust Eestis õpetatakse, millised on prioriteedid kultuuripoliitikas, mis lähenemised domineerivad management’i seisukohalt. Soovin saada ulatuslikku pilti Eesti kultuurielust ja see paistab lihtne, sest  EMTA pakub täiuslikke tingimusi. Lisaks akadeemilisele huvile esitasin endale väljakutse käia mitte ainult inglis-, vaid ka eestikeelsetes loengutes, sest soovin parandada oma keeleoskust ja nautida Tallinna mitmekesist kultuurielu.

Kogunud Hanneleen Pihlak

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming