Meie jazziliit on valmis rahvusvahelisteks väljakutseteks

Madli-Liis Parts

21. mail möödunud hooaega kokku võttes tõdesid Eesti Jazzliidu juhid, et aastate eest püstitatud eesmärgid on mitmekordselt täidetud. Loodud on Eesti jazzi propageeriv üleriigiline kontserte korraldav koostöövõrgustik. Kaheksa aasta jooksul on korraldatud üle 1000 kontserdi. Liidu algatatud rahvusvahelised residentuurid 2011. aastal tõestasid, et Eesti jazzmuusika tervis on hea. Ees ootab põnev areng muusikaekspordi suunal. Just tänu rahvusvahelistele koostööprojektidele kujunes kaheksas hooaeg Eesti Jazzliidule murranguliseks. Muu maailma tagasiside kinnitas, et meie muusikud on väga loovad koostööpartnerid ning Eesti jazzikeskkond suurepärane ühisideede arendamiseks. Nii seistaksegi justkui teelahkmel, kas hoida Eesti-keskset kontserdielu stabiilsena või suunata energia välisturule. Kumbki on võimalik, kuid finantsilist jaksu mõlemaks ei jagu. Vähese ajaga on Eesti Jazzliit jõudnud samasse faasi, milleni Euroopa samalaadsed organisatsioonid on liikunud aastakümneid. „Kultuuripealinna aasta lõi jazziliidule tingimused unelmate residentuurideks. Nende mõte oli võimaldada Eesti muusikutel töötada koos progressiivsete rahvusvaheliselt tunnustatud muusikutega usus, et sellest võiks kujuneda edaspidi ka midagi uut. Samuti toimus Tallinnas Euroopa mõjukamaid jazzikorraldajaid ühendava Euroopa Jazzivõrgustiku (Europe Jazz Network’i) aastakonverents koos Eesti jazzi seni suurima showcase-festivaliga Tallinn Jazz Weekend,” räägib Eesti Jazzliidu juhatuse liige Jaak Sooäär aastast, mis mõjutas sügavalt meie jazzikeskkonda.

Residentuuriprogramm tegi tulemuste poolest silmad ette paljudele omasarnastele maailmas. Meie muusikud esinesid koos saksofonist Dave Liebmaniga, kelle õpituba Eesti muusika- ja teatriakadeemias (EMTA) peab Sooäär jazzisuunal läbi aegade sisukaimaks. Vokalist Britt Quentin aitas luua vokaalgruppi Estonian Voices, millest Kadri Voorandi juhendamisel on kujunemas oluline grupp meie vokaaljazzis. Norra live-remix-kontseptsiooniga festival „Punkt” kaasas Eesti muusikuid ning avardas arusaama elektroonilise muusika käsitluse võimalustest ning esteetikast. „Oodatult edukas oli pianisti-helilooja Django Batesi töö noorte muusikutega. Batesi juhitud orkester kujunes elusündmuseks tõenäoliselt enamusele osalenud muusikutest,” on Sooäär veendunud.

Euroopa Jazzivõrgustiku konverentsi tegelikke mõjusid saab hinnata aastate pärast. Sündmus ise kirjutas meid tõsiseltvõetavate professionaalsete jazzikorraldajate nimekirja, seega arvestatavate partnerite hulka, kellega saab ka Euroopa mastaabis projekte ellu kutsuda.

„Stereotüüp, kust tulevad head muusikud, on rahvusvahelisel turul väga tugev. Mõttega, et ka Baltimaadel on häid muusikuid, pole Euroopa muusikaturg harjunud. Jazzivõrgustiku liikmetega järjepidevalt suheldes ja neile mõõdukalt meie muusikat doseerides tekib lootus, et nad harjuvad ära, et meil on korralik tase,” kirjeldab Sooäär strateegiat. Suuremad Euroopa korraldajad juba teavad Eestis toimuvast, ent nad töötavad turgudel, kus ei teata meist midagi, mis teeb müümise veel keeruliseks.

Tallinn Jazz Weekend’i vahetud tulemused tõid meie muusikutele siiski hulga kutseid mainekatele festivalidele. Ingrid Lukas käis Norras Vossi festivalil, Tuule Kann ja Jaak Sooäär osalesid Umeå folkfestivalil Rootsis, ees ootab näiteks Sooääre duo Heavy Beauty sõit mainekale Londoni jazzifestivalile ning Kanni-Sooääre duo osalemine Huddersfieldi nüüdismuusika festivalil, mis on üks suunanäitajaid omalaadsete seas.

Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Tanel Ruben, kelle vastutuses on muuhulgas üleeestilise kontserdikava kokkupanek, kinnitab, et ka Eesti-siseselt toimusid 2011. aastal suured muudatused. Juba aastaid on jazziliidu kontserte aktiivselt korraldatud peale Tallinna Tartus, Viljandis, Rakveres, Pärnus ja Kuressaares, kuid esmakordselt tekkis kaardile Narva ja kohe kuue kontserdiga. Seal aitasid kontserte teha klubi RoRo ja Elioni jazziedendaja preemia laureaat Boriss Paršin. Rakveres korraldab kontserte Heigo Teder, Pärnus Ülle Jantson, Kuressaares Villu Veski ning Tartus Oleg Pissarenko, Viljandis Priit Noorhani, kes on seal toimetanud jazziliidu algusest. 2011. aastal toimus 125 kontserti, mis on aasta lõikes suhteliselt tavaline hulk.

Ruben kirjeldab jazzmuusiku argipäeva, mis erineb oluliselt kümne aasta tagusest ajast üksjagu: „Tänu jazziliidu klubivõrgustikule saab instrumentalist arvestada sama kava puhul vähemalt kahe kontserdiga Eestis, mis oli varem välistatud. Pillimehed tulevad klubisse põhjalikult ette valmistatud kontserdikavadega. Tullakse ennast väljendama, uusi ideid katsetama. See loob muusikule uusi motivaatoreid.” Jazziliit arendab Eesti jazzi püramiidi alumist osa. Nende töö on igapäevane tingimuste loomine muusikute arenemiseks.

„Siseriiklikult ühe olulise sammuna võttis jazzliit hõlma alla pika traditsiooniga „Tudengijazzi”, mis on noorte festival noortele. Selle valmistas ette ja viis läbi Kristjan Mazurtšak meeskonnaga. Festivalil on nii finantsiliselt kui ka turunduslikult parem tegutseda jazziliidu all,” räägib Ruben. Jazziliidu eesmärk on liita huvigruppe, milles noorte osa on loomulik.

Edukalt on kaasa tõmmatud ka EMTA, G. Otsa nimelise Tallinna muusikakooli, H. Elleri nimelise muusikakooli ja Viljandi kultuuriakadeemia noori. Jazziliidu hooaja kavast jäävad silma muusikakoolide eksamikontserdid ja ühised kavad. EMTA jazziosakonna juhina kommenteerib Sooäär koolidega koos tegutsemise vajalikkust: „Kooli seisukohalt on õpilastele esinemisvõimaluste loomine reaalses kontserdikeskkonnas tohutult oluline. Igas koolis pingutatakse tulemuse nimel, aga see jääbki tihti kooliseinte vahele. Koolide n-ö segakontsertide korraldamine on infovahetuse mõttes ülitähtis, sest koolid on erineva suunitluse ja traditsioonidega. Loodan, et tänu kontsertidele toimub infovahetus, mis mõjub õpilastele inspireerivalt.”

Esmakordselt anti mullu välja Eesti jazzi tutvustav kogumik duubelplaadina. See hõlmab meie impromuusika võimalikult laia spektrit. „Vastukaja jägi Eesti jazzile puudub mul usk mainstream’i müüki rahvusvahelisele turule. Kõigel muul võib olla potentsiaali,” jagab Sooäär oma pikaajalist rahvusvahelist kogemust.

Möödunud aastal vahendas jazziliit koostöös sõsarorganisatsioonidega välismaal 11 kontserti Soome, Leetu, Tšehhi ja Hollandisse. Tegemist on traditsioonilise nn bändivahetusega, mille raames esinesid samade riikide esindajad ka Eestis. Uueks trendiks on kujunemas rahvusvahelised koosseisud, kuhu oodatakse ka Eesti muusikuid. Õhus on koostöö horvaatidega. „Kui end rahvusvaheliselt tutvustame, siis kindlasti vaid koostööpartnerina, mitte agendi, manager’i või bukkijana,” kirjeldab Ruben organisatsiooni positsiooni, mis kindlustab, et koostöö keskmesse jääb just muusik. Jazziliidu üks põhipostulaat ongi kommertsliku surve välistamine.

Jazziliidu aastakoosolekul valiti liidule uus juhatus. Eelmisest koosseisust jätkavad Tanel Ruben, Jaak Sooäär, Villu Veski, Kristjan Mazurtšak ja Oleg Pissarenko. Uute tulijatena hakkavad Eesti jazziliidu tegemisi kureerima Peedu Kass ja Kristjan Randalu, kes toovad endaga rahvusvahelise kogemuse ja kontaktide võrgustiku.

Värsket verd saanud juhatuse lähiplaanid on praktilised ja kindlustavad rahvusvaheliseks suhtluseks vundamendi. Esmalt kavatsetakse uuendada veebikodu www.jazz.ee, mis peab muutuma nii muusikule kui ka jazzihuvilisele hõlpsamini hallatavaks ning positsioneeruma Eesti jazziinfo esimeseks väravaks nii omamaisele kui ka võõrkeelsele lugejale. Plaanis on praktilised koolitused muusikutele. Kindlasti osaletakse Euroopa Jazzivõrgustiku aastakonverentsil Itaalias Baris. Soov on jätkata rahvusvahelisi residentuure.

Jazziliidu juhatuse uus liige bassist Peedu Kass kinnitab, et südameasjaks võetakse ka jazziliidu liikmetele uute hüvede pakkumine jazz.ee keskkonnas. Samamoodi tuleb töötada uue publikuga. Ehkki väliskülalised tihti kiidavad, et Eestis on palju noort jazzipublikut, näeme me ise köögipoolt teisiti. „Eks publik on harjunud kohalike tuntud nimedega, mistõttu palju väga häid külaliskoosseise jääb märkamata, sest välismaised nimed ei räägi nii palju. Peame mõtlema, kuidas viia uue publikuni teadmine, et jazziliidu kontsert ongi kvaliteedimärk, et ei ole alati vaja Eesti kontekstis tuntud nime ansambli eesotsa,” kirjeldab Kass. Plaan on jazziliidu tegevusse kaasata mittemuusikutest liikmeid ja vahendada rahvusvahelise meedia kajastusi. Eesti jazzist kirjutatakse raja taga palju, ent sellest teatakse siin vähe.

Jazziliidu juhatus usub, et juba tänavu võib näha esimesi koostöövilju Eesti Muusika Arenduskeskuse korraldatud mänedžerikoolitusega. Kursuse läbinud Kristjan Mazurtšak on end noore korraldajana juba tõestanud. Hetkel on Hollandis legendaarse löökpillimängija Han Benninki mänedžeri juures praktikal Ingrid Piirsalu, kes kogus teadmisi ka maailma suurimal jazzimessil „jazzahead!” aprilli lõpus. Kui hinnata Eesti Jazzliitu Euroopa analoogsete organisatsioonide kontekstis, siis jääb vaid põnevusega oodata, milliseks kujuneb lähiaastatel liidu roll rahvusvahelisel areenil. Eeldused tõsiseks hüppeks on loodud.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming