Mees koorimuusika kodakondsusega*

Kaie Tanner

Ants Üleoja on vaieldamatult üks neid kooridirigente, keda lauljad tahavad enda ees näha.  

Ants Üleoja Oonurme laulupäeval. erakogu

 

ANTS ÜLEOJA 70. sünnipäeva kontsert Estonia kontserdisaalis 18. XI.

 

Eelmisel laupäeval sai Estonia kontserdisaalis kokku neli koori, kelle ühine nimetaja on Ants Üleoja: Eesti Rahvusmeeskoor, Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor, Inseneride Meeskoor ja Oonurme segakoor. Kolm esimest ilmselt laiemat tutvustamist ei vaja, viimane aga ehk küll. Nimelt käib Ants Üleoja juba üheteistkümnendat aastat koos tütar Elo Forseliga oma kodukülas koori juhatamas. See on tubli ja elujõuline kollektiiv ning konkurssidel auhinnalisi kohtigi saanud.

Mis näitab veel kord, et legend nirudest häältest ja nappidest annetest väljaspool Tallinna ei pea paika – kui on hea dirigent, on ka hea koor. Kahtluste ennetamiseks tuleks öelda, et lauljaid ei impordita, vaid nad tulevad peaasjalikult sellest samast alla saja elanikuga Oonurme külast. Mõned küll naabrusest Tudu ja Tudulinna kandist ka, aga tuumik on ikka kohapeal.

 

Hoidkem eesti koorimuusikat

 

Tähtpäevakontserdil kõlas eesti muusika, mida Ants Üleoja on kogu oma elu heal meelel juhatanud. Mitte et ta teiste maade heliloojate loomingust lugu ei peaks, peab ikka. Tööaastatel Eesti Raadio Segakooris ja Tallinna Kammerkooris tehti nii vanamuusikat, kaasaegseid teoseid kui vennasrahvaste loomingut, sealhulgas raadiokooriga aukartustärataval hulgal suurvorme. Aga eesti muusikat peab ju ka keegi päevavalgel hoidma ja seda tahtiski Ants Üleoja oma sünnipäevakontserdiga teha.

Tegigi – 70 minutit kõlas laval eesti koorimuusika. Sealhulgas laule, mida kontserdilaval üsna tihedalt kuulda on, ning ka päris harvu külalisi. Evald Aava “Oma saart” laulis Eesti Rahvusmeeskoor viimati just Ants Üleoja juhatusel – see tähendab, et oma kümme aastat tagasi (täpset aastat Üleoja ei mäleta). Enne laupäevast kontserti sai ta rahvusmeeskooriga 50 minutit prooviaega ka, see on siis viie loo peale umbes kümme minutit per laul. Mis teha, tänapäeval olevat tööplaan sedavõrd tihe…

Lisaks kontserdil esinenud neljale koorile on Ants Üleoja põhjalikult töötanud veel kolmega (tudengipõlveaegset trükikoja Ühiselu segakoori ning Üleoja asutatud, kuid napilt üle aasta juhatatud TPI kammerkoori siin ei arvesta). Need on Tallinna Kammerkoor, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor ning Eesti Raadio Segakoor, millest kahte viimast enam ei eksisteeri. Tema tööaastad ühe koori juures on pikad: Tallinna Kammerkoori ja TTÜ meeskoori juhatas ta rohkem kui 20 aastat, raadiokoori 24 (sellest enamik aega peadirigendina), ka Vabariikliku Koorijuhtide Segakooriga tuleb 20 aastat täis. Inseneride Meeskooriga täitub 20 tööaastat tuleval aastal, 11aastase Oonurme segakooriga läheb sellise verstapostini veel aega.

 

Eesti Raadio koori taasloomine – kust võtta lauljaid?

 

Üleoja õnnitlenud Eesti Raadio juhatuse esimees Margus Allikmaa ütles, et just Ants Üleoja on see mees, keda ta Eesti Raadio koori taasloomise juurde konsultandiks kutsuks. Jõudsin temast (vist) ette ja küsisin ise: “Kas ja kuidas saaks Eesti endale uuesti suure kutselise segakoori?”

“Raadiokoori oleks muidugi vaja,” arvas Ants Üleoja. “Juba sellepärast, et ei mäletagi, millal mõne helilooja sulest viimane korralik segakoorilugu tuli. Kui oleks koor, mille põhiülesandeks Eesti muusika salvestamine, tekiks neid ehk jälle. Sest reataidlusega ei saa heliloojate seas koorimuusika kirjutamist propageerida.

Aga kust lauljaid võtta? Hetkeseisuga ei jätku Eestis ilmselt kooritäit vabu inimesi, kes ka kutselise koorilaulja tasemele küündiksid. Nii et praegu polegi ju 60-70pealist koori kellestki teha – ei paista pikka saba ei Eesti Rahvusmeeskoori ega Eesti Filharmoonia Kammerkoori ukse taga. Aga kui nüüd peale hakata, siis nii viie-kümne aasta pärast saaks suure kvaliteetse segakoori küll. Ehk. Teine asi muidugi, kas praegusel kiirel ajal nii kaua oodata jaksatakse.”

Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori laialiminek polnud samuti päris valutu. Aga kui mehi aastate möödudes järjest vähemaks jäi ja suur naiste koosseis neist paratamatult üle laulis, tuli teha mingi otsustav muudatus. Tollased dirigendid Ants Üleoja ja Jüri Rent olid sunnitud hulga naisi välja sortima – nendest moodustus tänini toimiv Koorijuhtide Naiskoor. Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor läks aga ikkagi tasapisi laiali, aastal 2000 tehti pidulikult koori viimane reis Norrasse, Põhja- ja Baltimaade laulupeole.

Praeguseni töötab Ants Üleoja Inseneride Meeskoori ja Oonurme segakooriga. Meeskoor on kõigil Eesti Meestelaulu Seltsi üritustel alati täies koosseisus kohal – olgu konkurss, kontsert või laulupäev. Kui on esinemine, tehakse hästi. Segakoor sai möödunudaastasel Eesti segakooride võistulaulmisel II koha, annab agaralt kontserte ja on kogu oma koduümbruses kultuurielu käima vedanud: korraldatakse laulupäevi, nurmemänge, pidusid ja jõulukontserte.

Lisaks kooride juhatamisele on Ants Üleoja õpetaja: 35 aastat ja rohkem kui 50 lõpetajat on aukartustäratav hulk. Tema õpilaste hulgas on nii säravaid dirigente kui tunnustatud vokaliste – ka sünnipäevakontserdil esinesid solistidena Kadri Hunt ja Mati Turi. Üleojal pole õpetajatöö interpreedi rolli kõrval teisel kohal, vaid sellega tihedalt seotud. Ja talle meeldib õpetada, õigemini kogemusi jagada.

Ants Üleoja ennast õpetas Tuudur Vettik põhiliselt eesti kooriloomingu toel, näpuotsaga Põhjamaade muusikat peale. Ise valib Üleoja tudengi kava tema võimekuse järgi. Eesti muusika talateosed juhatatakse läbi, aga kõike muud mujalt maailmast ikka ka.

Kui praegu näib orkestridirigeerimine olevat koorijuhatamisest popim, siis Ants Üleoja pole orkestri peale kunagi minna tahtnud. Sellist mõtetki polevat tekkinud. Ja ta ei saa ka aru, miks noored praegu kõik orkestrit tahavad juhatada. Orkestridirigeerimises polevat keskpärase andekusega inimesel midagi peale hakata, küll aga võib tollest saada väga hea muusikaõpetaja või amatöörkoori dirigent.

Alates 1972. aastast on Ants Üleoja üldjuhina kooride ees seisnud kõigil noorte- ja üldlaulupidudel. Ta on vaieldamatult üks neid dirigente, keda lauljad tahavad enda ees näha ja kellelt koorijuhid ei pelga nõu küsida. Administreerimine Üleojale ei meeldi ja karjääriredelil ronimisest pole ta kunagi pidanud, aga inimeste juhtimine tuleb tal väga hästi ja lihtsalt välja.

Kui Eesti muusika- ja teatriakadeemias praegu ringi vaadata, kuidas siis eesti koorimuusika seis tundub? Ants Üleoja igatahes arvab, et madalseis hakkab üle minema. Nooremad kursused on tragid, tudengite huvi koorijuhtimise vastu suurenenud ning muusikaakadeemial on jälle 30-liikmeline segakoor. Elame veel!

* Selle väljendi laenasin Ants Üleoja õpilaselt Ants Sootsilt.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming