Marje Lohuaru: EMTA-l on väga head eeldused olla edukas kogu maailmas

T. M.

EMTA välissuhete prorektoril on põhjust rõõmustada: juba viiendat sügist on just meie muusikaakadeemia Läänemere maade muusikakõrgkoolide kohtumispaik, et Erasmuse programmi toel ületada harjunud piire muusikalises mõtlemises. Enamgi veel, ühe projekti õnnestumine võib anda tõuke arenguks ja julgustada veel ulatuslikumateks ettevõtmisteks. Et nii on, kinnitabki vestlus Marje Lohuaruga.      

Ent esmalt hakkab prorektori laual silma kiri Bogotást. Selgub, et Olav Rootsi 100. sünniaastapäeva tähistamine on äratanud hoopis laiema koostöö plaane: „Väga hea oli olla Bogotás samalt maalt, kust oli pärit Olav Roots! Bogotá ülikool väärtustab väga meie ühist suurkuju: avati temanimeline auditoorium, pidustustele kutsuti Erkki-Sven Tüür, kelle teoseid seal esitati, ning juubel päädis rektor Lassmanni ja minu visiidiga. Esialgu arutasime kahe kooli koostööd, aga rääkisime ka Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika koostööst. Teatavasti laienevad ELi programmid eriti just hariduse osas tugevasti kolmandatesse maadesse,  kuna poliitiline suundumus on pakkuda Euroopa head haridust ja tõsta sellega hariduse kvaliteeti kogu maailmas. Colombia on Ladina-Ameerikaga suhete loomiseks väga hea kandidaat, sest ta on oma piirkonnas juhtival positsioonil. Pean ütlema, et ka Brüsseli huvi selle koostöö suhtes on märkimisväärne, aga muidugi nõuab see kõik aega. Alustame kahepoolsest lepingust – meie õppejõud ja üliõpilased saavad seal käia tutvumas – ja siis vaatame,  mida meil on vastastikku pakkuda. Kindlasti on EMTA-l väga head eeldused ja võimalused olla edukas kogu maailmas,” usub Marje Lohuaru.     

Äsja muusikaakadeemias toimunud intensiivprogrammi „Ületades piire” juures tõstab ta esile, et kursusest on kujunenud omamoodi laboratoorium, kus uuritakse nii žanrite kui erinevate interpretatsioonitehnikate piire. Kursuste lisaväärtus on selle rahvusvahelisus: igal aastal osaleb Läänemere maadelt 25–30 uut üliõpilast. Neile teeb selle piiride ületamise eriti huvitavaks EMTA tugev improvisatsiooniõpetus: „Meil on olemas improvisatsiooni professuur,  mida täidab Anto Pett, ja juba ka väike koolkond”.     

Mullu hindasid üritust jazzi, heliloomingu ja kultuurikorralduse eriala eksperdid Haagist, Göteborgist ja Helsingist, nende kogemuste baasilt tuligi soovitus ette valmistada ühisõppekava.  Prorektor selgitab, et ühisõppekava avamist käsitletakse kui koostöö kõige kõrgemat astet. „Asusimegi sellega tegelema, esitasime ELi Erasmuse õppekava arenduse programmi kolmeaastase projekti „Uue muusika loome ja esitus” („Masters of Contemporary Performance and Composition”). EMTA juhtimisel valmib õppekava koostöös Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli, Hamburgi Muusika- ja Teatrikõrgkooli, Lyoni Kõrgema  Rahvusliku Konservatooriumi ja Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooniga, kelle roll on anda õppekavale eksperthinnang. „Lyoni konservatoorium oli EMA üks esimesi välispartnereid aastal 1993. Ka meie esimene kolmeaastane projekt elektronmuusika stuudios sai teoks koostöös Lyoni ja Kölni kolleegidega. Nüüdseks on juba rida üliõpilasi, kes on õppinud Lyonis, tulnud tagasi meile õppejõuks. Viimaste seas on ka plaanitava ühisõppekava üks  võtmekujusid Taavi Kerikmäe.” 

Projekti ettevalmistamisega kaasnes küll päris palju vaeva, ent tulemus oli hea: „Sel aastal aktsepteeriti Euroopas projektidena 50 õppekava, aga muusika (ka teatri ja kaunite  kunstide) alal oleme meie ainukesed, kelle taotlus rahuldati. Samuti ainsad Eesti haridussüsteemist. Seal on raske läbi lüüa!” Eksperthinnang ettevalmistatule tuli kõrge ja toetussumma – üle kolme miljoni krooni – korralik. „Kui leping allkirjastatud, läheb konkreetseks tööks: esimene koosolek on plaani järgi oktoobris Stockholmis. Seal paneme aastase kava paika ja jagame ülesanded.” Magistriühisõppekava töötatakse välja  kahe aasta jooksul, kolmandal aastal katsetatakse seda koos üliõpilastega, et võimalikke vajakajäämisi parandada. „Kolme aasta pärast saab meil olema ühisõpe Stockholmi, Hamburgi ja Lyoniga ning üliõpilased saavad õppida ühe semestri igas partnerkoolis. Rahvusvaheline vastuvõtt avatakse 2013. aastal. Loomulikult oleme kõik väga erinevad ja nii avaneb võimalus õppida iga ainet just seal, kus see on kõige tugevam.” 

Seda silmas pidades koolid rolle jaotasidki, näiteks on EMTA Lohuaru hinnangul hästi arenenud eksperimentaalsete ettevõtmiste osas, heal tasemel on ka elektronmuusika stuudio sisustus. Lyoni ja Hamburgi tugevus on aga  uue muusika analüütiline ja teoreetiline külg ning Stockholm saab õppekava rikastada oma meediaõppe toel, aidates sündiva kunstilise projekti uute kuulajateni tuua. „Eesmärk on välja arendada täiesti uudne nüüdismuusika õppeplatvorm, mis lähtub Euroopa aktuaalsest kultuurikontekstist,” teeb Lohuaru kokkuvõtte.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht