Maarjamaalt lähtunud kirka tähelennu algus

Tiiu Levald

Kai Rüütel Covent Gardenis Kui 2009. aasta Saaremaa ooperipäevade avaüritusel Kuressaare teatris tähistati näitusega „Seni laulad, kuni oled noor” Saaremaa mehe Hendrik Krummi 75. sünniaastapäeva, ilmus seal lavale uskumatult intensiivse energiavälja, ilu ning sarmiga noor inimene. Läkitanud saali vaevalt mõne fraasi oma imeliselt sametise ja lennuka häälega, äratas ta minus kui kuulajas äratundmise, et sündimas on midagi uskumatult paljutõotavat! Tema nimi oli saalis vahest ainult mõnele tuttav – Kai Rüütel. Sellest päevast on möödas vaid kolm aastat! Ja me loeme maailmapressist, et 15. mail esietendus Londoni Covent Gardenis Verdi „Falstaff”, mille on lavastanud Kanada päritoluga, 30 aastat maailma lavadel endale nime teinud Robert Carsen ja mida dirigeerib Prantsuse Rahvusorkestri peadirigent Daniele Gatti. Sama lavastusega, tähistatakse tuleval aastal La Scalas Verdi 200. sünniaastapäeva. Selle ooperi neli naistegelast on ooperiliteratuuri ühed ihaldusväärsemad rollid ning neist üht keerukamat, aga ka karakterilt põnevamat Meg Page’i laulab kõigil maietendustel laulja Eestist! Kai Rüütel alustas Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis Mare Jõgeva ja Henn Eeriku lauluklassis, siis tuli Haagi kuninglik konservatoorium ja pääs sealse ooperikooli magistriõppesse ning seejärel edukas konkureerimine Londoni noorte solistide koolitusse, mis tõi ka esimesed kõrvalrollid Covent Gardenis. (Peaaegu sama teekonna on läbinud ka metsosopran Monika-Evelin Liiv, keda võisime kuulda Estonias Händeli ooperi „Julius Caesar” nimirollis ja kelle karjäär on kulgemas samuti huvitavaid radu – Iisraelist Costa Ricani!) Nüüdseks on Kai Rüütel Londoni kuninglikus ooperiteatris kanda kinnitanud ja teda ootavad ees suured ülesanded: hooaega lõpetaval galakontserdi Markiis Melibea särav ja komplitseeritud partii Rossini ooperis „Teekond Reimsi”, järgmisel hooajal Wellegunde roll Wagneri „Nibelungi sõrmuse” uuslavastuses. Šoti ooperiteatri põhikoosseisus on ta 2010 aastal laulnud nii Edinburghis kui Glasgow’s Humperdincki ooperi „Hansuke ja Greteke” Hansukest (roll, mida Annely Peebo aastaid laulnud Viini Volksoperi laval).

Rüütli rollipagas on nii noore laulja kohta aukartustäratav: siin on Prokofjevi „Õnnemängija”, Mozarti „Võluflööt”, Rossini „Türklane Itaalias” ja Massenet’ „Tuhkatriinu”. Muide, viimast (Covent Gardeni mullune salvestus) said huvilised äsja vaadata telekanalilt Mezzo – Rüütel laulis Massenet’ „Tuhkatriinu” imelises lavastuses võõrastütar Dorothée osa!

Kontserdilavalgi ootavad teda ees samuti põnevad väljakutsed: Mahleri laulude õhtu Cadogan Hallis, Birminghami sümfooniorkestriga Beethoveni Missa C-duur, St. Louisi orkestriga Mozarti Requiem ning debüüt Toulouse’i ja ka Dallase ooperimajas, seega siis debüüt ka USA pinnal.

Lõpetuseks tahan toonitada taas üht põhitõde: kui ühes inimlapses sisaldub nii tuumakas iva, millele lisandub äärmiselt suur töökus ja sihipärane pürgimine, ei jää ka tulemus olemata. Ma ei tea, kui suur annus on Kai Rüütli geenides saarlast, kuid kindlalt maksab temagi puhul Krummi legendaarne ütlus „Köik söltub sellest, kui körgele sa lati (kindlast palataliseeritud „l”) sead!”.

Olgem siis uhked selle üle, et meie hulgast on muusikasfääride tähistaevasse ilmunud jälle üks positiivseid elamusi pakkuv nähtus.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming