Müür läbi ooperi

Liis Kolle, Berliin

Berliini ooperimajade ühendamine meenutab kriminaalromaani 9. XI sai 15 aastat Berliini müüri kuulsusrikkast ja halenaljakast lõpust. Müür ise näib olevat astunud materiaalsest olekust virtuaalsesse, räägitakse ?mõttemüürist?. Mis siis imestada, et ?teispoolsete? suhtes ringleb nii peas kui suus ikka veel lopsakaid eelarvamusi.

Just müüri langemise aastapäevaks sündis ajalehe kriminaaljärjejutt ühise pealiku valimisest kolmele Berliini ooperimajale. Et miks ühise? Eks ikka sellepärast, et Berliin on väga vaene linn ning peab kokku hoidma, kus iganes saab. Nii loodetakse vähendada kolme teatri administratiiv- ja personalikulusid. Balletitrupid on juba liidetud, räägitud on ka orkestrite ühendamisest.

 

Ajaloolisest taustast

Ajalooline ooperimaja Berliner Staatsoper Unter den Linden (Riigiooper, kus Vello Pähn tihti ballette juhatamas käib ja kus Daniel Barenboim intendant on) jäi pärast sõda Ida-Berliini territooriumile. Nõukogude võimuametnike korraldusel loodi ka kammerlikum Komische Oper, mis paistab tänini silma sellega, et teoseid esitatakse saksa keeles. Selle esimene juht oli Walter Felsenstein, kellel oli kaks noort dramaturgi-re?iiõpilast. Meilgi tuntud Joachim Herz (?Xerxese? lavastus Vanemuises, 1997) tegi karjääri DDRi juhtivates ooperimajades, Götz Friedrich aga putkas Läände, kus asus hiljem juhtima Deutsche Operit, mille lääneberliinlased olid püstitanud, kuna neile ju ooperimaja ei jäänud.

Pärast Friedrichi surma on Deutsche Operi käsi halvemini käima hakanud. Kindlasti on põhjus ka juhtimiskriisis, kuid eelkõige riigitoetuste äralangemises ja vajaduses konkureerida turismimagneti Riigiooperiga, mis näeb ilusam välja ja asub ajaloolises linnasüdames. Kui veel avalikult kaaluti ühe maja sulgemist, oleks ohverdatud just see maja. Kummaline mõte, ise oleksin tulnud pigem Komische Operi peale, et jäägu siis mõlemale poole üks maja. Pealegi on Deutsche Operi ?suur hall kast? väga sobiv nüüdisaegsete suuremahuliste teoste ettekandmiseks, näiteks Nono ?Intolleranza? ja Messiaeni ?Püha Franciscus?.

Kurjad keeled räägivad, et ühte patta kokkulöömist on vaja selleks, et üks maja ikkagi tasapisi ja suurema kärata kinni panna. Olgu sellega kuidas on, kogu kupatust peaks ülemjuhatama üks isiklike kunstiambitsioonideta jõuline mäned?er, kelle leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Loomulikult on asutatud vastav sihtasutus ja valitud selle nõukogu, kes siis asja peaksid ära otsustama. Kandidaadid esitab nõukogu esimees, Berliini kultuurisenaator Thomas Flierl, kellelt pärineb ka kolme maja ühendamise idee. Pole tähtsusetu, et Flierl kuulub endistest DDR-lastest koosnevasse parteisse PDS. Mitmed potentsiaalsed Generaldirektor?id ütlesid viisakalt ära, lõpuks leiti siiski kaks, kes soovisid seda posti. Michael Schindhelm on huvitava taustaga: praegune Baseli teatri intendant õppis Vorone?is keemiainseneriks ja hakkas siis kirjanikuks. Bernd Fülle on Frankfurdi ühendatud linnateatrite direktor. Nemad kolmekesi ongi järjejutu peategelased.

 

Kriminaalromaan

Kuna kolmest Berliini suurest päevalehest käib mul Berliner Zeitung, jälgisin krimkat selle väljaande vahendusel. Ka teised lehed informeerisid lugejaid järjepidevalt asjade seisust. Eesti lugejale esitan parema jälgitavuse huvides loo lühiversiooni.

I peatükk. Fülle, kel enda sõnutsi Flierli käest saadud lepingu mustand juba taskus, saab teada, et ta polegi ainus kandidaat. Ta võtab oma kandidatuuri tagasi, mõtleb aga peagi ümber. Samal ajal teises kohas: Schindhelm, kes värvati tudengiajal Stasi koputajaks, väidab, et pole kunagi kedagi kahjustanud.

II peatükk. Ajakiri Spiegel pasundab, et Flierl kasutab oma kandidaadi läbisurumiseks Stasi meetodeid. Nimelt teinud kultuurisenaator päevalehe Tagesspiegel kultuuritoimetuse juhatajale Peter von Beckerile ettepaneku Füllega kohtuda. Viimane ei kahelnud toimunud vestluse ajakirjanduslikus otstarbes, von Becker aga esitas Flierlile Fülle kohta hävitava iseloomustuse. Mil viisil see Spiegeli hambu jõudis, ei tea keegi. Pliks-plaks, ühel hoobil kompromiteeritud nii kultuurisenaator kui ajakirjanik. Berliner Zeitung ei usu, et von Becker oli ilmsüütu Stasi ohver, vaid et ajakirjanike korruptsioon on sügavalt läänelik nähtus.

III peatükk. Fülle võtab oma kandidatuuri tagasi. Tee oleks Schindhelmile vaba, kuid parteide esindajad nurisevad, et hämar protseduur on kahjustanud nii ooperimajade, kandidaatide kui Berliini poliitika mainet. Schindhelm ei välista ka enda lahkumist poksiringist.

IV peatükk. Flierl annab linnaisade ja -emade ees aru. Toimuv sarnaneb ülekuulamisega, mõned nõuavad kultuurisenaatorilt, kes annab imelikke vastuseid, tagasiastumist. Ta väidab, et ei pöördunud ise Tagesspiegeli poole, kuid keeldub hämarat saladusloori oma tegudelt lõpuni kergitamast.

V ja seni viimane peatükk. Sihtasutuse nõukogu võtab ette Schindhelmi Stasi mineviku. 11. XI saavad kolme ooperimaja intendandid nõukogult kirja, milles kinnitatakse, et Schindhelmi kui tüüpilise ?süsteemi teenri? ametissekinnitamine oleks häbematus ooperimajade personali suhtes, kui mõelda, et paljud töötajad on pidanud oma Stasi sidemete tõttu töölt lahkuma. Kas mäng ?Me otsime Generaldirektor?it? algab otsast peale?

See kriminaaljärjejutt pole esimene omalaadne. Veidi varem otsiti uut intendanti prestii?ikale Deutsches Theaterile (nagu meie Draamateater) ning ka sellega kaasnesid analoogsed intriigid ja hämamised.

Hea eesti lugeja mõistab küllap tähtsaimat: Wess?ide põhiargument ?DDR-päritolu = Stasi? tabab märki ainult mõnikord, kuid üle virtuaalse müüri tulistades tuleb kasutada kõiki võimalikke vahendeid. Seda enam, et kui 1990. aastate algul asendati enamus DDRi juhtivtöötajaid läänlastega, siis nüüd on idas asutud vastulöögile. ?Ostalgia? pole enam sõimusõna, vaid kunstivool. Filmid nagu ?Good-bye, Lenin!? ja kunagise DDRi esinduspalee taaskasutuselevõtt kultuurikeskusena annavad lootust, et idasakslastele üle müüri lennanud banaanide tekitatud haavad on hakanud paranema. Eks näis, kuidas ooperiromaan lõpeb ja kes lahingus peale jääb. Ega ometi müür?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht