Loomemajandus: Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees

Tiina Mattisen

Milline on teie valdkonna senine suurim ekspordi edulugu ja kuidas (messid, müügivisiidid vms) see on saavutatud?Marje Lohuaru, Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees: Kuna muusikavaldkond on nii lai ja mitmetahuline, siis ei ole võimalik ühtainsat edulugu välja tuua. Klassikalise muusika edulugude rida algas juba palju varem, kui Eesti kultuuripoliitikasse ilmus loome­majanduse teema. Ei olnud siis ka EASi ega eksporditoetusi, kuid  sellele vaatamata olid meie maailmatasemel muusikud väga edukad ja on seda ka praegu. Siiani saab sellest kasu välismaine muusikatööstus, kuid loomulikult võiks sellest majanduslikku kasu tõusta ka Eesti riigile.

Viimastel aastatel on EASi loomemajanduse tugistruktuuride meede andnud võimaluse laiendada eksporditegevust ja luua tingimusi kogu ekspordivaldkonna professionaalsemaks muutmiseks. Tulemuseks on koolitused, messid ja kontaktüritused Eestis ja välismaal, klassikalise muusika alal ka lepingud agentuuridega (nt Oliver Kuusikule ja Anna-Liisa Bezrodnyle), festivalidel osalemine ja kontserdipakkumised. Eesti jazzi rahvusvaheline kandepind on laienenud (kutsed mainekatele festivalidele, edukad tuurid). Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week) tulemusel on popmuusika valdkonnas teinud läbimurde Ewert & Two Dragons, mitu kollektiivi on saanud plaadilepinguid ja kontserdireise.
Toetused ei ole pidevad, vaid mõeldud protsesside alustamiseks. Praegusel etapil on oluline saavutatu nii-öelda kapitaliks muuta ja tuleviku huvides tööle panna.

Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetustega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
EASi  projektid nõuavad 20% oma­finantseerimist ja kõige projektiks vajaliku eelfinantseerimist. See omakorda eeldab intressivaba laenu võtmist. Loodan, et järgmisel eelarveperioodil leitakse võimalusi ka projekti finantsskeemi toetamiseks – sellest päris mööda vaadata ei saa.
Väga oluline on loomingulise tegevuse ja majanduse tasakaalu saavutamine. Tasakaalupunkt erineb valdkonniti ja selle leidmine nõuab terviklikku lähenemist. Nii mõndagi  rahvuskultuuriliselt tähtsat sündmust ei saa tõlgendada ja hinnata (üksnes) loomemajanduse seisukohalt. Seejuures jääb ärimaailmaga koostöömudelite  arendamine ja majandusliku lisaväärtuse toomine kogu kultuurivaldkonnas üheks loomemajanduse eesmärgiks.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming