Lõbusus, semantika, (nüüdis)muusika

Tänapäeva killustatud kultuuriruumis kipub muusikaline kogemusväli olema liialt mitmekesine ja ootuse tekkimiseks avaravõitu.

SAALE KONSAP

Tallinna Uue Muusika Ansambli kontsert „Star Me Kitten“ 11. III Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kavas Alexander Schuberti, Mark Applebaumi, Liisa Hirschi, Mansoor Hosseini (esiettekanne, Jarkko Räsäneni video, Mansoor Hosseini lugu) ja Yair Klartagi (Rainer Kohlbergeri video) teosed.

Mõnikord on ju ometi tore, kui on lõbus. Muusikas, eriti uues muusikas, lõbusust just liiga tihti ei kohta, see on ikka pigem sügav, jumalik, meeliülendav, ilus, kurb jne. Just nagu lõbusus ja eespool loetletud omadused välistaksid üksteise. (Pagana XIX sajand oma kunstireligiooniga …) See ei ole ju alati nii olnud: Haydn olevat olnud eriline vembumees ja eks ole muidugi olnud teisigi. Ometi tundub, et oleme jõudnud olukorda, kus muusikalise huumori (võimalik, et n-ö üleüldise avaliku huumori) võimalikkus on küsitav.

Naljaga on lood õigupoolest keerulised. Lihtsustatult võib öelda, et lõbus on siis, kui tekib teatav vastuolu tegeliku ja eeldatava olukorra vahel. (Seda abstraktsel, mitte elulisel tasandil, kus selline olukord võib osutuda mõnevõrra frustreerivaks.) Kunstilises mõttes tähendab see, et tekitatakse ootus, mida ei täideta, või täidetakse see millegagi, mis pole harjumuspärane.1 Ootus saab aga tekkida ainult eeldusel, et naljatleja ja nalja vastuvõtja toimivad ühesugusel kogemusväljal. Sel juhul annab saabuvat informatsiooni võrrelda sellest kogemusväljast põhjustatud ootusega ning kui esineb lahknevusi, siis ongi lõbus. Tänapäeva killustatud kultuuriruumis kipub aga muusikaline kogemusväli olema liialt mitmekesine ja ootuse tekkimiseks avaravõitu. Praegu eeldab publik, et juhtuda võib mida tahes. See kehtib uue, kuid ilmselt ka vanema muusika puhul. Kõigega harjumisest tingitud tuimuse tõttu tuleb ilmselt kahtlustada, et juba mõnda aega ei paku katkestatud kadents kuulajale erilist lõbu – võimalik, et intellektuaalselt pakub, aga päriselt ehk siiski mitte.2 Puhtalt muusikaga vist ikka nalja ei saa (enam).

Seega, kui komponist tahab pakkuda lõbusust, tuleb tal teos viia mingisse teise taustsüsteemi, mis ei ole seotud niivõrd muusika kuulamise, vaid üldisema kogemuse, situatsiooniga. Teise taustsüsteemi saab luua näiteks visuaalsete ja/või keeleliste vahenditega – tuleb pöörduda interdistsiplinaarse kunsti poole. Tallinna Uue Muusika Ansambli kontserdi „Star Me Kitten“ kavva valitud teostest oli enam kui poole puhul kasutatud eelmainitud võimalust. Alexander Schuberti teoses „Star Me Kitten“, kontserdi nimiloos, oli selleks taustaks ettekandekogemus: esinejate paiknemine, Powerpointi esitlus, laulja-lugeja tekst – see kõik lõi loengu kuulamise ootuse. Mark Applebaumi teoses „Pre-Composition“ oli taustaks loomeprotsessi ettekujutus või kogemus ning Mansoor Hosseini teoses „Inferno“ ootus dirigendi teatud käitumise osas. Seega, oli loodud teatavat vastuolu võimaldav taust ning kuigi selle loomise viis ja vastuolude (lõbususe) määr erinesid, oli toimimise põhimõte siiski sama.

Tallinna Uue Muusika Ansambli kontserdi „Star Me Kitten“ kavva valitud teoste enamiku taustsüsteem oli loodud visuaalsete ja/või keeleliste vahenditega. Fotol ansambli proov.

Arshia Samsaminia

Mark Applebaumi teose kandev osa on verbaalne ning seesuguse eelsalvestatud arutelu teose loomise teemal võib esmapilgul ehk paigutada pigem raadio­teatri kui muusika alla.3 Naljatamise seisukohalt on niisiis oluline teksti vaimukus. Minu meelest on selles teoses veel üks lõbustav moment, nimelt käib jutt komponeerimisest kaheksa kanaliga lindile: arutati, kuidas alustada, arendada ja lõpetada. Ometi ilmneb teose lõppedes (tegelikult vist juba varem), et tegemist ongi heliteosega kaheksa kanaliga lindile, s.t ettevalmistus on ühtlasi iseenda tulemus.

Teise meediumi kaasamine võimaldab peale n-ö situatsioonikoomika mängida ka vastuvõtja tajuga, pendeldada semantilise ja asemantilise vahel. Nimelt võivad nii kuuldelised kui ka visuaalsed stiimulid kõige üldisemas mõttes olla konkreetsed või abstraktsed. Konkreetne auditiivne stiimul on näiteks tähendusega sõna, abstraktne stiimul heli kui selline. Konkreetne visuaalne stiimul on näiteks äratuntav objekt, abstraktne stiimul värv, kujund vms. Samuti võib üks teiseks üle minna, kusjuures enamasti minnakse üle semantiliselt asemantilisele: näiteks kui korrata 20 korda sõna „laud“, siis kaotab see oma konkreetsuse ja muutub heliks. Vastupidine olukord ehk abstraktse muutumine konkreetse tähistajaks esineb vahest harvem, kuid on teatud tingimustel siiski võimalik. Näiteks võib leppida kokku, et lauda tähistab ring.

Juba mainitud Alexander Schuberti teos on selles mõttes huvitav, et seal toimub nihe semantilisusest asemantilisusse, kuigi peaaegu kõik keelelised ja visuaalsed elemendid on konkreetse tähendusega. Samuti on selles muusikalised elemendid seotud konkreetse tähendusega: konkreetne heli seostatakse pildi kaudu konkreetse tähendusega. Teose algul on nii verbaalne, visuaalne kui ka muusikaline pool omavahel kooskõlas ning materjali esitatakse võrdlemisi hõredalt. Sellega suunatakse kuulaja otsima semantilist tähendust ja siduvat mõtet. Ühel hetkel sunnib aga materjali kuhjamine – samal ajal näidatakse kiiresti vahelduvaid pilte, edastatakse verbaalteksti, kostab vali muusika – selle mõtestamisest loobuma. Kuulaja sunnitakse toimuvat vahetult vastu võtma. Seega, kuigi tegemist pole uue „puhta“ muusikaga, võib siiski täheldada sellele iseloomulikku püüdlust olla vahetult kogetav.4

1 Muuskaliste ootuste kohta vt Leonard Meyer, Emotion and Meaning in Music. University of Chicago Press, Chicago 1956.

2 Klassikalise harmoonia akordijärgnevus, mille puhul dominantharmoonia ei lahene ootuspäraselt toonikasse, vaid VI astme kolmkõlasse.

3 Idee tasandil on see võrdlemisi sarnane mõned aastad tagasi etendunud ansambel U: ja Mart Kangro kontsertetendusega „Harmoonia“. Selle teema oli küll interpreediamet.

4 Kerri Kotta, Eesti muusika 1918–2018–2118. – Sirp 23. II 2018. http://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-muusika-1918-2018-2118/

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming