Laurel Halo sisenes festivali „Stalker” tsooni

Risto Kozer

Festivali „Stalker” stuudioõhtu 6. XII Kultuurikatlas.

Juba kolmandat aastat aset leidev festival „Stalker” taaselustab eksperimentaalse heli- ja videokunsti abil 1970ndatel Andrei Tarkovski filmi võttepaigaks olnud tsooni, millest on tasapisi kujunemas Eesti monumentaalseim performance’i-kultuuritempel Kultuuri­katel. Tsooni värav oli Tarkovski filmis lävepakk müstilisse maailma, kus inimene iseend otsides, jälitades täitis oma kõige varjatumad soovid. Eesmärk pole sealse tööstusarhitektuuri Euroopa standarditega kohandamine, vaid tahetakse anda jätkusuutlik struktureeritud funktsioon fatamorgaanaliku karakteriga hoonele, et tunnetada selle erilisust.
See on koht ja sündmus, kus industriaalne keskkond liitub nüüdisaja kohalike avangardmuusikute ja publikuga, luues sedasi ka edaspidiseks tugeva jätkusuutliku fooni. „Stalkeri” festival koondab pigem eklektilisi teisitimõtlejaid kui klassikalisest või popkultuurist kantud muusika sõpru. Nemad teavad, millest see festival räägib ja milliseid mõtteviise esindab. Olgu selleks siis taaselustatav tööstusarhitektuur või müramuusika, mille koosmõju on omane ainult Kultuurikatla tsooni avanemisele. Pärast kõige selle kogemist pole miski enam endine.
Kui eelmisel aastal astus Aivar Tõnso kureeritud festivaliõhtul peaesinejana üles Suurbritanniast pärit industrial dub’i duo King Midas Sound, siis sellel korral kulmineerus öö õrnema soo indie-techno esindaja Laurel Haloga (USA), kelle esinemismaneer meenutas pigem jõulisi Detroiti piirkonna tööstusreive. Üks saal, üks võimalus, üks jumalanna. Sedasi ilma pikema sissejuhatuse ja tutvustuseta alustas Halo publiku meeleolude lahkamist ja kompis nende helitaluvuse piire. Seda ei saa talle pahaks panna, kuna pärit on Halo just Michigani osariigist, kus asub ka The Motor City Detroit. Tuleb tõdeda, et võrreldes eelmise albumiga „Quarantine” kõlas Euroopa tuuril esitletav „Chance of Rain” pigem eksistentsiaalse paradigmamuutuse kui sama raja jätkamisena. Masinamuusikale rajatud industriaaltehno live oli kõike muud kui plaadile salvestatud Halo, mida tõestasid eksperimentaalsed vahekäigud koos kõrvakilesid kõditavate madalate bassilainetega.
Siinsetest esinejatest imponeerisid enim vanameistrid Tencu & Taavi Kerikmäe, kes olid tehnoloogia innovatsioonile vaatamata enda esinemise nii heli kui visuaalsel tasandil ehitanud puhtalt analoogvõngetele ja resonantsidele. Kui Tencu kasutas läbi võnkuvate füüsiliste materjalide live-video töötlust, mille tarbeks oli konstrueeritud spetsiaalsed seadmed mootorite ja kaameratega, siis Kerikmäe esines näiteks 1970. aastate modulaarse Serge analoogsüntesaatoriga. Duo proge-eksperimentaalne müra tõlgendab filosoofilisi mõttekäike selle kõige äärmuslikumas kontekstis – jättes sõnad kindlalt tagaplaanile. Siin räägib müra ja seda live’is komponeerivad postmodernsed kunstnikud, see loob video ja heli vahel anakronistliku dialoogi. Nende käekiri tuletas meelde kunagist MKDK (Muusika ja Kunsti Dünaamiline Koondis) koolkonda, mis oli 1990ndate keskel tekkinud peamiselt avangardmuusikuid koondav loominguline ühendus. Teatud mõttes peab sellise muusika produtseerimiseks olema visioon, kuid mitte missioon. Seda luuakse sisetundest, mis kinnitab improvisatoorse metamaailma olemasolu.
„Stalkeri” publiku ette astus kahes saalis ka teisi artiste. Näiteks müstilisest Läänemerest ja selle sügavustes peituvatest saladustest, lugudest ja helidest mõjutatud Baltic Diving Co, mille taga on siinne elektroonika-veteran Joel Tammik ja Nuno Correia, kelle kontserdi spetsiaalse videolahenduse autor oli Taavi Varm. Lisaks esines festivali Stuudioõhtul kuueliikmeline postrock’i mõjutustega ansambel Kuma ning indie-bändi Mirabilia liikmete Holger Looduse ja Tanel Paliale kõrvalprojekt Rabimilia. Üles astus ka Skull Trading ehk Jarmo Nuutre uue automaaditekno ja rütmieksperimentide projektiga. 
Ideaalis võiks Kultuurikatel juba valmis olla, et saaks stalkerlikke meeleolusid pidevalt kogeda ja linna külalistega jagada. Kuid kuna monumentaalkatla renoveerimine kestab kolmandat aastat, saab seal aasta vältel külastada vaid üksikuid sündmusi – hea seegi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht