Lõppes koorifestival “Tallinn 2007”

Kaie Tanner, festivali korraldaja

  X rahvusvaheline koorifestival “Tallinn 2007” 19.–21. IV oli erakordne mitmes mõttes. Esiteks oma geograafilise laiahaardelisuse tõttu (osales 43 koori 11 riigist, kusjuures esindatud olid nii Euroopa, Aafrika, Ameerika kui Austraalia), teiseks väliskooride erakordse edukuse tõttu konkursil – 17 preemiast 12 läks välismaale, grand prix veel pealekauba. Seejuures osales eesti koore rohkem kui nende rajataguseid kolleege.

 

 

Enamik auhindu läks Eestist välja

 

Festivali peavõit ehk grand prix läks Ameerikasse, Delaware’i Ülikooli Segakoorile (dirigent Paul D. Head). Mõneti oli see üllatav, sest sama koor jäi nii segakooride, vanamuusika kui kaasaegse muusika kategoorias teiseks. Kuid grand prix’l eelmiste voorude tulemusi arvesse ei võetud, konkurss algas nullist. Ning suur Ameerika segakoor (65 lauljat laval) oma rikkaliku vokaali, mitmekülgse kava ja emotsionaalsusega edestas siin selgelt oma konkurente.

Rootsi meeskoor Svanholm Singers (dirigent Sofia Söderberg Eberhard) võistles samuti kolmes kategoorias ning saavutas esikoha nii kaasaegses kui vanamuusikas, nais- ja meeskooride kategoorias pidi aga tunnistama meie Ellerheina (Tiia Loitme) ning Revalia Kammermeeskoori (Hirvo Surva) paremust. Lundis resideeriv koor oli festivali koormatuim kollektiiv: neljapäeval esitlesid nad muusika- ja teatriakadeemias oma uut (viiendat) CDd Veljo Tormise muusikaga, laulsid festivali avakontserdil Estonias ning öökontserdil Mustpeade majas, reedel andsid lisaks konkursile kontserdi Gustav Adolfi gümnaasiumis ning pühapäeval sõitsid laulma Kuusallu. 20 suurepärase vokaali ja tehnikaga lauljat esitasid veenvalt eri ajastute muusikat, väikse väsimuse nais- ja meeskooride kategoorias kompenseeris tugev esinemine stiilikategooriates.

Laste- ja noortekooride kategoorias esikoha saanud Austraalia Marryatville’i keskkooli noortekoor jättis sügava mulje oma värske ja emotsionaalse esinemisega. Koolilapsed laulsid keerulist muusikat fantastilise kaasaelamisega ning saavutasid väga hea tulemuse, jäädes konkursi finaalist vaid napilt välja.

Väga suurt rõõmu tegi Tartu Ülikooli Kammerkoori hea tulemus: parim tulemus ja II koht kammerkooride kategoorias (esikohta välja ei antud). Koori dirigent Triin Koch pälvis žürii üksmeelse otsusega ka festivali dirigendipreemia. Minu arvates tuli tartlastelt ka parim kohustusliku laulu, – Poulenci “Trimor et tremor’i” ettekanne. Säravalt esinesid ka Eesti Lastekoor (dirigent Lydia Rahula) laste- ja noortekooride kategoorias ning Tallinna Kammerkoor (dirigendid Darja Pastušenko ja Aivar Leštšinski) vanamuusika kategoorias, mõlema tulemuseks hinnatav III koht – osales ju mõlemas kategoorias vastavalt seitse ja kuus koori.

Rahvusvahelise žürii liikmete Gary Gradeni, Eri Klasi, Josep Pratsi, Marjukka Riihimäki ja Alfonsas Vildžiūnase hinnang festivalile oli kõrge, eriti tunnustavalt mainiti ära just osalenud kooride väljapaistev tase. Eestlase jaoks on sellel tunnustusel aga kaks otsa. Loomulikult on suurepärane, et laias maailmas tuntud ja nimekad koorid üle aasta Tallinna festivalile kokku sõidavad – see lisab nii meie riigile, linnale kui kultuurile oluliselt mainekujunduslikke plusspunkte. Samas pole meil kellelgi ilmselt hea meel selle üle, et enamik auhindu läheb Eestist välja. Ehk nagu üks festivalil osalenud koori dirigent ka väljendus: “Eesti kooridel pole Tallinna festivalil varsti enam midagi teha.”

 

 

Meie kooridel on silmapaistvalt head dirigendid

 

Seekordne festivalitulemus oli tõepoolest pretsedent – ainus kord, kus üle kolmandiku preemiatest on Eestist välja läinud, on seni olnud kõige esimene Tallinna koorifestival 1972. aastal. Siis said auhindu loomulikult vennasvabariikide koorid. Viimase 25 aasta jooksul oleme aga harjunud sellega, et suurem osa festivaliauhindu jääb siia, saame pärast igat konkurssi endale taas õlale patsutada ja tõdeda, et Eesti on koorilaulumaa.

Loomulikult ei anna ühe festivali tulemused veel põhjust eriliseks ahastuseks, kuid mõtlema panevad küll. Eesti koorid, kes osalesid äsjasel festivalil, on kahtlemata kõik kõrgel tasemel ning vajaksid oma tegevuseks suuremat toetust, kui meie ühiskond neile praegu pakkuda suudab. Need, kes praegu auhindu võitsid, on väljapaistvalt tublid, kuid ka meie koorid, kes tulid napilt neljandaks või viiendaks, on oma edukust rahvusvahelisel areenil korduvalt tõestanud. Enamasti on selle tulemuseks (paremal juhul) lühiuudis ajakirjanduses, kuidas aga koor võidukate konkursside vahel hakkama saab, on nende enda asi.

Eelmisest aastast tulnud riigitoetus noortekooridele ning mõnede omavalitsuste toetus oma territooriumil tegutsevatele kooridele (võtku kõik teised ka ometi Tallinnast ja Tartust eeskuju!) on suurepärane algatus – kui see vaid kõigini jõuaks! Ja seda enne, kui koori juht rahapuuduse tõttu tasuvama ameti otsib. Sest nagu ütles festivali žüriis Eestit esindanud Eri Klas: meie kooridel on silmapaistvalt head dirigendid.

Ausalt, mul pole kahju Delaware’i Ülikooli Segakoorile 95 000 või Svanholmi meeskoorile 50 000 krooni auhinnaraha välja maksta. Aga pean pöialt, et järgmisel koorifestivalil “Tallinn 2009” läheks juba näiteks 40% auhinnafondist eesti kooridele. Ja seda mitte osalevate väliskooride väiksema arvu või viletsa taseme tõttu, vaid sellepärast, et eesti koorid on kahe aasta pärast veelgi paremad.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht