Kõrgendatud tonaalsusega ooperi- ja operetikontsert

Alo Põldmäe

Galakontsert ooperi- ja operetimuusikaga: solistid ja Vanemuise SO Paul Mäe juhatusel 3. II Vanemuise kontserdimajas. Galakontsert Vanemuise kontserdimajas kujunes tavapärasest pidulikumaks, sest kontserdi eel anti üle Kaarel Saha auhind Vanemuise majade perenaisele Helje Kollomile ja teatri kauaaegsele kunstnikule Georg Sanderile. Samas tehti teatavaks, et Kassitoomele 29. juuliks kavandatud Vanemuise suvekontserdi suurtoetaja on soojusefirma Giga ja kohe allkirjastasid Vanemuise direktor Paavo Nõgene ja firmajuht Tiit Veeber ka sellesisulise lepingu. „Mikski arvatakse, et tarbimine on tähtsam kui muu. Tänase lepinguga tahamegi suunata rohkem tähelepanu vaimule. Ehk see õnnestub!” lootis viimane. Mida kujutab endast galakontsert? Sõna gala tähendas sajandeid tagasi õukonnapidu. Tänapäeva mõistes oodatakse galakontserdilt suuremat pidulikkust, kõrgendatud meeleolu, suurejoonelisust. Pidulikkust seostatakse tavaliselt mingi sündmuse või tähtpäevaga, kuid miks mitte korraldada aastas üks tõeliselt suur kontsert, kus lava kaunistavad lillevanikud ning publik kuuleb järjepanu kõige-kõigemaid aariaid ja stseene oma lemmikooperitest-operettidest, esinejaiks head solistid, mõned neist koguni supertähed! Neist momentidest Vanemuise galaõhtu puhul lähtutigi ja tulemuseks oli vaieldamatu õnnestumine. Peamiselt itaalia ooperigigantide Rossini, Verdi, Donizetti, Mascagni, Puccini ja operetiklassikute (Strauss, Kálmán, Ábrahám) lavateoste katketest koosneva kava esitasid Karmen Puis, Valentina Kremen, Märt Jakobson ja Atlan Karp Vanemuisest, Aile Asszonyi Estoniast ning väliskülalised Katarina Giotas (metsosopran) Rootsist ja Ivan Magri (tenor) Itaaliast.

Mõnedki tähed – meie Asszonyi, itaallane Magri või rootslanna Giotas – laulsid nii suure sisseelamisega, ei kontsertesituse raam kippus ununema ja tekkiski tunne, et viibime teatrietendusel. See näitab selgelt lauljate ja kogu esitajaskonna võimekust viia publik esitatava muusika konteksti. On lausa kiiduväärne, et seesuguse kontserdi tugevat taset suudab koos väljapaistvate külalistega hoida Vanemuise oma lauljate kaader! Loengi selle galakontserdi suureks õnnestumiseks võimet hoida publiku emotsionaalset pinget, mis mitmel korral viis vaimustusepuhanguni. Vaimustumise märgiks oli ka maruline lõpuaplaus püsti seisvalt publikult.

Galakontserdi dramaturgilise ülesehituse seisukohast jäi eriti meelde kontserdi teine pool: operetilt suunduti populaarsetele ooperikatkenditele, meil vähe tuntud väga ekspressiivselt itaallaselt Francesco Cilealt suuremate ja dramaatilisemate numbrite poole. Tõusukaare lõpetas värvikas kvartett Verdi „Rigolettost” (Asszonyi, Giotas, Magri ja Karp), mis tuli kordamisele ja Gildasid oli siis laval juba kaks – lisaks Giotasele ka Valentina Kremen. Magri demonstreeris siingi ülevoolavat lavalist temperamenti, millele teisedki vapralt sekundeerisid. See show-elemente sisaldav stseen oli oma spontaansuses ja musikaalsuses selge märk lauljate ja pillimeeste potentsiaalsetest võimetest.

Lavamuusika propageerimise seisukohalt on galakontserdi vorm tänuväärne. Tõeline ooperi- või operetifänn saab ühe õhtuga elavalt kätte terve buketi parimaid palu ja kui juhtuvad olema veel tippsolistid, siis kujuneb kontserdist sündmus, mis jätab hinge jälje. Sellise elamuse pakkus just kõnealune galakontsert: rõõmu teeb korraldajate hool nii heade solistide kohaloleku kui hea ning vaheldusrikka repertuaarivaliku eest. Ka Vanemuise värske peadirigendi Paul Mäe professionaalsus ja galantsus oli üheks kõrgendatud tonaalsuse puistajaks orkestrantide ja publiku sekka.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming