Kooriühing seisab hea ja kvaliteetse eest

Annika Kuuda

26. aprillil valis Eesti Kooriühingu volikogu organisatsiooni juhatuse uueks esimeheks viimase noorte laulu- ja tantsupeo „Maa ja ilm” kunstilise juhi Veronika Portsmuthi. Mida uut on plaanis järgmistel aastatel kooriühingu tegevusse tuua, sellest räägib lähemalt värske esimees. „Hoolimata teadmisest, et Saluveer ei soovi enam kooriühingu esimehena jätkata, oli siiski väga meeldiv, et ta selle ettepaneku mulle tegi,” ütleb Veronika Portsmuth, kellele tuli kandideerimine suhteliselt ootamatult. Sellegipoolest ei pea ta end kooriühingu tegevuses täiesti võõraks, vastupidi: „Kuna olen Segakooride Liidu aseesimees ja seeläbi ka KÜ muusikatoimkonnas tegev, siis on selle organisatsiooni sisuline töö olnud mulle tuttav juba mõnda aega. Loodan, et mul on sellel ametikohal midagi anda, valdkonda arendada ja kindlasti ka õppida”. Portsmuth ei otsustanud kohta vastu võtta sugugi kergekäeliselt: „Tekkinud on tõesti uusi mõtteid, mis ilmtingimata ei tähenda liikumist teises suunas kui seni. Ma hindan väga kõrgelt Aarne Saluveere tehtud tööd, tema isiksust ja panust sellesse. Suurelt mõtlemine on aidanud saavutada kindlasti palju – näiteks on väga oluline laulupeoprotsessis osalevate kooride riiklik toetusprogramm. Loodan, et see jätkub, soov on seda ka suurendada, sest kui koorilaulu väärtustatakse riiklikul tasandil, siis on parem ja julgem ka meil sellel alal tegutseda”. Viimatise laulupeo põhjal võib öelda, et ühtpidi on noortekooride harrastuses toimunud väga tugev edasiminek ja eks võib ka täiskasvanud kooride puhul täheldada, et huvi ju laulu vastu püsib, kuid üks valupunkte on kindlasti kooriharrastuse jätkamine pärast ülikooli. „Ilmselgelt on meil liiga vähe keskealisi laulvaid inimesi ja ka eakate koorid, tihtipeale väga pikaajalise taustaga, on hääbumas,” nendib Portsmuth. „Tahan kindlasti ärgitada ka töötavaid täiskasvanud inimesi sellega tõsisemalt tegelema, võimaldades neile koolitusi, seminare, suvelaagreid. Tuleks teadvustada, et koorilaul on täiesti normaalne ja tervisele hästi mõjuv tegevus – ma nimetan seda täitsa selgelt laulutrenniks,” ütleb Portsmuth. Ta selgitab: „Kui me arendame oma instrumenti, siis tegeleme ju oma keha ja hingamisega, millele lisandub mõistus ja mõtlemine. Ma tõmban väga selgelt siin paralleeli spordiga ja selle pinnalt kutsungi inimesi üles tegelema koorilauluga. See ei ole mingi õrn kuduvate naiste harrastus ja mujal maailmas on mõtlemine juba sinnamaale jõudnud – see on väga paljude harrastus, ma loodan, et ka meil jätkuvalt,” on Portsmuth optimistlik.

Kui 1990ndatest alates on KÜ tugevalt innustanud laste- ja noortekooride arengut läbi laulupeoprotsessi, siis järgmiseks eesmärgiks saab Portsmuthi sõnul kvaliteedi tõstmine. „Me ei räägi ainult hulgast, vaid ka harrastuse taset tuleks jätkuvalt edendada. Nüüdsest püüaks rohkem kvaliteeti tõsta, mis tähendab eesmärki, et KÜ võimaldab rohkem koolitusi ja ka nõuab kooridelt rohkem, soovides, et need oleksid kogu aeg arengus ja püüdleksid aina kõrgemate sihtide poole,” räägib Portsmuth. See ei tähenda niivõrd arvukamaid ettelaulmisi, vaid senisest suurema tähelepanu suunamist oma dirigentide koolitamisele, koorilauljate kogunemiste ja laagrite korraldamisele ning koostööd erinevate juhendajatega. „Praktika on näidanud, et huvi selliste asjade vastu on, kui võimalusi pakkuda!” ütleb Portsmuth.

Alates 1983. aastast on kooriühing korraldanud koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele igasuvise Vana-Vigala seminarlaagri, mis on Eesti suurim koorijuhtide ja muusikaõpetajate koolitusprojekt, aga koolitused peaksid Portsmuthi sõnul toimuma siiski kogu hooaja vältel: „Meil on 600 dirigenti, kellest ligikaudu 100 käib Vana-Vigalas, aga sooviks, et ka ülejäänud 500 dirigendi-juhendaja erialane kompetents oleks kogu aeg tasemel ja aina parem. Muusika muutub ju aina keerulisemaks ja tahaks, et nad käiksid igati ajaga kaasas. Laulupidu on kindlasti pakkunud selles osas väga palju huvitavate teoste näol, aga soovin, et areng oleks üleüldine, mitte ainult teatud teoste põhine,” ütleb Portsmuth.

Erinevalt oma eelkäijatest on Veronika Portsmuth õppinud dirigeerimise kõrval klassikalist laulmist ning leiab, et noodist lugemise edendamise kõrval on teiseks tähtsamaks suunaks vokaaltehnika arendamine. „Tänapäeval on tõesti palju häid metoodikaid ja võimalusi seletamaks hääleaparaati nii, et inimesed leiaksid selle, mis neile sobib. Hoolimata võimetest ja hääleomadustest saab ka amatöörkollektiiv töötada väga professionaalsetel alustel ja see võikski olla siht,” arutleb Portsmuth ja lisab: „See aga tähendab, et me ei suhtle ainult koorijuhtidega, vaid teeme seminare ja töötubasid ka koorilauljatele. Tõesti loodan, et see on võimalik kogu riigi piires. Ilmselgelt räägivad meie kahjuks vahemaad ja finantsiline olukord, mille puhul saab ehk KÜ kaasa aidata. Me tahame seista selle eest, mis on kvaliteetne ja hea!”

Eesti Kooriühing ühendab katusorganisatsioonina Eestis nii koore, puhkpilliorkestreid, dirigente kui ka muusikaõpetajaid, kes on omakorda KÜga seotud seitsme alaliidu kaudu. Koordineerimise ja katusorganisatsiooniks olemise kõrval on aga KÜ peaeesmärgiks valdkonna arendamine, mida silmas pidades just praegu täiendatakse järgmiseks aastakümneks kinnitatud uut arengukava. See annaks Portsmuthi sõnul ka alaliitude esindajatele konkreetsemaid ülesandeid kui seni ning ärgitaks nii sisemisele kui välisele koostööle ja kommunikatsiooni parandamisele. Viimast teenib ka Portsmuthi idee avada KÜ kodulehel koorialane foorum.

Kooriliikumise üldpilti aitab aga luua viimase laulupeo raames käivitunud laulupeo register ehk uus andmebaas, kus on eraldi arvel iga koorilaulja ning puhkpilli- ja rahvapillimängija. See annab Eesti koorimaastikust küllalt hea pildi. „Mind isiklikult huvitab väga just see info, mis puudutab kooride taset, mida on võimalik näha tänu ettelaulmistele,” ütleb Portsmuth. „Samuti annab register hea pildi maakondlikult – kus on kooritegevus passiivsem või kus mõni kooriliik tagasihoidlikumalt esindatud. Sellest kõigest saab teha päris palju järeldusi ning näha, mida on vaja arendada ja kus õlg alla panna.” Maakonna pinnal praegu aktiivne suhtlemine puudub ja selleks, et koorilauluharrastust saaks ka regioonikeskselt edendada, ongi tekkinud Portsmuthil mõte leida maakondlikud esindajad, kes suhtleksid KÜga.

„Mul on hea meel, et KÜ juhatusse oli nõus panustama ka Tõnu Kaljuste. Kindlasti tahame teha rohkem koostööd Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning ka teiste koorijuhte koolitavate õppeasutustega. Soovin KÜ juurde luua noortest dirigentidest koosneva noortekoja, mis tekitaks kommunikatsiooni kasvavate koorijuhtide ja juba kogenumate kolleegide vahel,” kirjeldab Portsmuth. „Tahaks, et tekiks mõistmine ja arusaam noorte dirigentide vajadustest ja soovidest, ühtlasi annaks noortekoda neile sõnaõiguse veidi kõrgemal koorimuusika korralduse tasemel. Esmajärgus kaasaks sinna kõik tudengid, kellel on selle vastu huvi. Eesmärk ongi tekitada suuremat põlvkondadevahelist sidusust, sest valdavalt minnakse ju tööle amatöörkollektiivide juurde,” ütleb Portsmuth.

Selget koostööd näeb Portsmuth ka heliloojate liiduga: „Ma tahan innustada heliloojaid kirjutama uut koorimuusikat, et repertuaar ei piirduks ainult Mart Saare ja Cyrillus Kreegiga, kelle looming on kahtlemata küll väga väärtuslik, aga mida on tänasel päeval väiksemate koorikoosseisude tõttu üsna keeruline laulda. Ka keskmise tasemega amatöörkoor vajab uut repertuaari, mida esitada.”

„Lõpuks tegutseme ju kõik ikkagi ühe eesmärgi nimel – et koorimuusika Eestis oleks õitsev kunst ja me suudaksime selle nimel vägesid koondada ning vabatahtlikkuse alusel seda edendada,” resümeerib KÜ uus esimees Veronika Portsmuth.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming