Koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad

Kaie Tanner

28. jaanuaril tähistati galakontserdiga Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu 30. tegevusaasta algust ning kuulutati välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Aasta kooriks 2011 tunnistati kammerkoor Collegium Musicale, mille dirigent Endrik Üksvärav pälvis ka aasta noore dirigendi tiitli. Esmakordselt auhindade väljaandmise üheksaaastase ajaloo jooksul juhtus, et aasta noore dirigendi koor valitakse ka aasta kooriks. Ka on Collegium Musicale noorim tiitlivõitja – tegutsetud on natuke üle aasta. Tegu ongi erandliku kooriga: teadaolevalt pole ükski teine Eesti koor ühe aasta jooksul suutnud nii palju konkursivõite saavutada (grand prix, seitse esikohta, üks III koht ja kolm eripreemiat). Sealjuures oli tegemist kõrgel tasemel konkurssidega: Tallinna rahvusvaheline koorifestival, Seghizzinimeline konkurss Gorizias ja rahvusvaheline konkurss Arezzos (kaks viimast võistlust kuuluvad Euroopa grand prix’ sarja). Endrik Üksväravale on Collegium Musicale tema kui dirigendi eneseteostamise viis ja võimalus jagada lauljate abil muusikat kuulajatega. „Tiitlid on suur tunnustus, see puudutab,” ütles Endrik Üksvärav pärast kontserti. „Nii minul kui kooril on väga hea meel. Meil on olnud ühelt poolt väga töine ja pingeline, teiselt poolt aga uskumatult vägev aasta! Kõik positiivsed ja ülevad hetked, rõõm iga edusammu üle, koos tegutsemine – sellel on väga suur väärtus. Tunnustus annab indu ja viib edasi, saadud tiitliga aga muidugi miski veel ei lõpe, sest meie alles üheaastase koori puhul kõik alles algab. Kuid olen lubanud lauljatele, et püüame edaspidi natuke rahulikumas taktis liikuda, praegu tegime ühe aastaga sisuliselt mitme aasta programmi.”

Panuse eest kultuuriruumi sai aasta koori tiitli Miina Härma gümnaasiumi segakoor (dirigent Kadri Leppoja), mis oma 80 lauljaga kuulub suurimate Eesti segakooride hulka. MHG segakoor on ka üks väheseid, kes on võitnud selle tiitli teist korda. Tegemist on ka erakordse koolikooriga, kes on ette kandnud mitmeid vokaalsümfoonilisi suurvorme, teinud kaasa muusikalavastustes ja osaleb järjepidevalt konkurssidel. 2011. aastasse jäävad muu hulgas esikoht ja eripreemia Eesti segakooride võistulaulmisel, Tauno Aintsi kantaadi „Aeg armastada” segakooriversiooni esiettekanne (dirigent Lauri Sirp) ning saksa klassikalise muusika kontsert koos Bielefeldi Ceciliengymnasiumi segakoori ja orkestriga Tartu Jaani kirikus.

Aasta dirigendiks tunnistati sedakorda Andrus Siimon, kes töötab Eesti Rahvusmeeskoori koormeistrina ning juhatab ühtlasi Eesti Teaduste Akadeemia naiskoori, Eesti Teaduste Akadeemia meeskoori, Eesti Koorijuhtide Naiskoori ja Virumaa Noorte Meeskoori. Silma paistab Siimoni puhul aga mitte ainult kvantitatiivne, vaid ühtlaselt kvaliteetne töö: kõik koorid näitasid möödunud aastal silmapaistvalt häid tulemusi. RAM salvestas Siimoni dirigeerimisel heliplaadi „Oma saar”, Eesti Koorijuhtide Naiskoor osales aga kahel rahvusvahelisel konkursil: Tallinna koorifestivalil ja kammerkooride võistlusel Marktoberdorfis. Saksamaalt saadi naiskooride kategoorias II koht, mis on konkursi kõrget taset silmas pidades suurepärane tulemus. Eesti Teaduste Akadeemia naiskoor ja meeskoor kandsid mullu ette (teadaolevalt esimest korda Eestis!) Antonín Dvořáki Missa D-duur. Kontserdid toimusid Narva Aleksandri kirikus, Peterburi Jaani kirikus, Rapla kirikus, Pärnu Eliisabeti kirikus, Tallinna Jaani kirikus ja Riias (kaasa tegid solistid ja organist Henn Eerik). Lisanduvad veel tavapärasemat laadi kontserdid ning muidugi noorte laulupidu „Maa ja ilm”, kus Siimon juhatas neidudekoore.

Aasta koorijuhi-muusikaõpetaja tiitli sai tunnustatud dirigent ja pedagoog Lydia Rahula, kes juhatab nelja koori, juhendab ansambleid ja õpetab muusikat Tallinna 21. koolis. Mullusel noorte laulupeol juhatas ta poistekoore.

Aasta puhkpilliorkestriks valiti Tallinna muusikakooli puhkpilliorkester ning aasta orkestridirigendiks selle juht Valdo Rüütelmaa, kes on ka Tallinna muusikakooli direktor ja Eesti Puhkpillimuusika Ühingu vastutav sekretär.

Kooriühingu 2011. aasta koostööpreemia läks Klassikaraadiole, kes on koorimuusikat väsimatult salvestanud ja kajastanud. Aasta korraldajateks tunnistati mulluse noortepeo korraldaja Aet Maatee ning koorireise korraldav dirigent ja muusikaõpetaja Heli Sepp.

Kuueteistkümnele tiitlile kandideeris 61 nominenti, kelle hulgast tegi valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Tunnustus pole seekord rahaline, vaid mõeldud saaja muusikaliseks arendamiseks: nii saavad aasta koor ja orkester enda valikul tellida teose Eesti heliloojalt, aasta dirigendid erialase täienduskoolituse väljaspool Eestit, aasta toetajatele anti üle kutsed kõigile 2011. aasta suurematele koorisündmustele, aasta korraldajad sai kinkekaardi spaasse jne.

Anti ka eripreemiaid: aasta kooriplaat sai selle Rahvusringhäälingult, aasta dirigent Eesti Koorijuhtide Liidult ning dirigent-muusikaõpetaja haridus- ja teadusministeeriumilt. Kultuuriminister Rein Lang andis tänukirja konkurssidel edukalt osalenud kooride ja puhkpilliorkestrite dirigentidele.

Aastakontserdil anti üle ka Gustav Ernesaksa nimelise fondi stipendiumid, mida jagatakse alates 1993. aastast. Seekord pälvis peastipendiumi tunnustatud dirigent Hirvo Surva, kes on rahvusooperi Estonia peakoormeister ning juhatab lisaks sealsele poistekoorile ühtlasi Revalia Kammermeeskoori ja Eesti Rahvusringhäälingu segakoori, tegutsedes ka EMTA õppejõuna. Hirvo Surva on valitud ka järgmise, 2014. aasta laulupeo kunstiliseks juhiks.

Koorimuusika edendamise stipendiumiga tunnustati Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli õpetaja Merike Toro pikaajalist tööd noorte dirigentide kasvatamisel. Õppestipendiumi sai seekord EMTAs õppiv Kaspar Mänd, kes juhatab segakoori HUIK! ja kammerkoori Voces Musicales ning on töötanud ka mitme orkestriga ja paistnud silma konkurssidel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming