Kommentaar – Tuuliki Jürjo, organist ja pedagoog

Sirp2016_19_0007__art_r1

Aleksandri kirik on sel sajandil olnud üks Narva olulisemaid kontserdipaiku. Aastail 2000–2014 tegutses sealse koguduse organisti ja muusikajuhina nüüdseks Viljandisse läinud Tuuliki Jürjo.

Kas Narva Kontsert orelikontsertidel on Narvas nüüd lõpp ja suviseid iganädalasi orelipooltunde ega kontserdisarju projekti „Narva, Eesti sügispealinn“ raames enam ei kuule.  

Tuuliki Jürjo: Narva Aleksandri kirikus korraldasin regulaarselt kontserte aastail 2003–2014. Algul olid kontserdid ainult suveajal, aga kui saime 2008. aastast hakata kasutama ka köetavat tornisaali, siis aasta ringi. Kontserte oli suvel rohkem, umbes korra nädalas, talvisel ajal vähem. Alguses tuli mõne aasta vältel tõesti uue kontserdipaiga juurutamiseks tõsiselt reklaami teha, kuid narvakad võtsid koha ruttu omaks. Põhiliselt käis kirikus kontserte kuulamas venekeelne elanikkond, suvisel ajal ka turistid. Oli isegi juhtumeid, kui Peterburist või Tallinnast sõideti Narva kontserdist osa saama. Publiku hulk muidugi erines sõltuvalt kontserdist, aga tühja saali ei pidanud kunagi häbenema. Orelipooltundidel oli tavaliselt sadakond kuulajat, muudel kontsertidel 50–250 inimest.

Publiku hulk sõltus teatud määral pileti hinnast ja aastaajast. Narva publik on palju hinnatundlikum, kui ollakse mujal Eestis. Näiteks võin tuua ühe tasuta antud romansikontserdi, kui 80 istekohaga tornisaalist väljus 240 inimest: nad olid seisnud tihedalt üksteise kõrval ja kuulanud. Kallima piletiga (8 eurot) kontserdi publikus domineerisid eestlased, odavama piletiga (2 eurot) kontserdil jällegi oli rohkem muukeelseid kuulajaid. Vahel kasutasime kontserdipaigana ka Mihkli kirikut, aga kuna see jääb kesklinnast kaugemale ja seda on raske üles leida, jäi seal kuulajaskond väikeseks.

Väljastpoolt tulijal on Narvas raskem kontserte korraldada kui kohalikul, sest tuleb tunda linna eripära ja kohalikke olusid ning suhelda inimestega nii meedia kaudu kui ka otse.

Jätkan Narvas kontsertide korraldamist vähesel määral nüüdki. Orelipooltunde küll enam korraldada ei saa, sest suures kirikusaalis orel puudub [T. Jürjo andis kontserte isiklikul elektri­orelil – T. M.] ning tornisaali ja Mihkli kiriku väike orel soolokontsertideks ei sobi. Menukad on olnud kontserdisarjad „Kaunis klassika“ ja „Meistrite muusika“ projekti „Narva, Eesti sügispealinn“ raames. Neid saame loodetavasti ka edaspidi pakkuda.

Kaheksat mullusügisest kontserti külastas kokku 800 inimest, mis näitab, et klassikalisel muusikal on narvaka südames kindel koht.

TIINA MATTISEN

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar