Kommentaar – TMW keerises

LEPATRIINU

Tänavu osalesin esimest aastat nii artisti kui ka delegaadina Tallinn Music Week’il. Ma ei osanud ette kujutada, mis seal toimub ja kuidas kõigega toime tulen, ja see seletab ka ülemäärast pabinat, mis minuga terve nädala kaasas käis. Kuigi TMW muusikaosa algas alles nädala keskel, olid mul esinemised juba esmaspäeval. Nädala algul astusin üles Eesti muusikaettevõtluse auhindade tseremoonial ja samal päeval ilmus ka uus video loole „Sensitive“, millega kaasnes veel ülesandeid.

Neljapäeval tegin suurepärase klahvpillimängija Pille Piiriga Eesti lastekirjanduse keskuses töötoa elektroonikast, et näidata, kui lihtne on tänapäeval muusikat teha, kui vaid ise olla piisavalt loov. Tagasiside järgi usun, et suutsime lapsi inspireerida. Ühtlasi oli see väärtuslik kogemus, sest lastele polnud ma varem esinenud ja nüüd tean paremini, kui palju tuleb laste tähelepanu hoidmiseks vaeva näha. Etteasteks valmistudes tegime Pillega korduvalt improvisatsiooniproove ja nendest katsetustest võivad saada minu repertuaari laulud. Neljapäeva õhtul esitasime TV3 otsesaates „Kolmeraudne“ suurepärase lauljanna ja mu kauaaegse sõbranna Iiris Vesikuga ühe loo. Otsustasime kirjutada täiesti uue pala, mille tarbeks olime kaks päeva stuudios laulukirjutamise lainel.

Reede oli kindlasti üks tihedamaid päevi üle pika aja. Kavas oli eelkõige jõuda kuulama meie presidendi avakõnet TMW konverentsil Vene kultuurikeskuses. Kuigi vestlusringid jätkusid, pidin mina tormama stuudiosse, et oma laulukavad paika sättida. Siis jooksin Nordic Hotel Forumisse, kus Music Estonia oli korraldanud kiirkohtingud eri riikide muusikavaldkonnaga seotud inimestega. Sain Soomest, Hollandist, Rumeeniast, Poolast, Taanist, Islandist ja Ühendkuningriigist kontakte, kelle kaudu oma muusikat rohkem välismaale saata.

Konverentsisaalist tormasin kahe pilli, hunniku juhtmete, statiivi ja elektroonikaga üle tee Venus Clubi õhtuse kontserdi heliproovi. Pärast seda hüppasin tagasi stuudiosse ja juba 45 minutit hiljem andsin akustilise kontserdi Telliskivi loomelinnakus Muhu Pagarite poes. Akustika oli vapustav ja lõhnad meeliülendavad. Peale suurepärase vastukaja oli väga meeldiv saada perenaiselt üks Muhu leib kaasa. Õhtune põhikontsert Venus Clubis läks hästi: heli oli hea, publik elas kaasa ja ise nautisin ka. Pool tundi on täiesti paras aeg end laval parimast küljest näidata, kui kava on hästi läbi mõeldud. Pärast lavalt tulekut jäin sinna pikemaks ajaks kontakte looma ja teisi artiste vaatama. Järgmisel päeval toimus kohtumissessioon, kus sain taas luua kontakte välismaiste muusikakorraldajatega. Läksin ka mentorlussessioonile ühe Ühendkuningriigi ajakirjanikuga, kes jagas näpunäiteid meediakajastuse teemal.

Terve nädal oli tegevusrohke ja muusikat leidus äärest ääreni. Ometi olin hõivatud peamiselt omaenda graafikuga, ehkki oleksin tahtnud rohkemastki osa võtta. Õppisin väga palju, kuid peamiselt sain kinnitust senistele Bandcampi laagris saadud teadmistele: kõik kontaktid, teave ja vahendid on mul unistuste realiseerimiseks olemas. Päris palju kasu võib olla juba teadmisest, kuidas eristuda ja et korraldajale meili kirjutades tuleb nimi tingimata õigesti kirjutada või et teda ei tasu infoga üle külvata. Väikesed detailid määravadki. Unistuste täitumiseks on lihtsalt vaja sedasorti teadmisi järjekindlalt rakendada, sest keegi ei tee seda tööd minu eest ära.