Klassika koos Klasiga

Kaie Tanner

 

Priit Volmer, Eri Klas ja Marion Melnik.

 

Kontserdisarjas “KLASSIKA KOOS KLASIGA” Gabriel Fauré Reekviem: EESTI KOOLINOORTE SEGAKOOR, ÜLE-EESTILINE NOORTE SÜMFOONIAORKESTER ning solistid MARION MELNIK (sopran, Soome) ja PRIIT VOLMER (bass) ERI KLASI dirigeerimisel Tallinna Niguliste kirikus 25. III.

 

Gabriel Fauré (1845–1924) Reekviem on üks omamoodi teos. Kirjutatud on see aastatel 1877–1890, kusjuures sugugi mitte tervikliku teosena, vaid eri aegadel loodud osadest kokku panduna. Seega on ka orkestrikoosseis ositi erinev ja päris mitu korda ümber tehtud. Võrreldes Gabriel Fauré kaasaegsete Hector Berliozi (1803–1869) ja Richard Wagneri (1813–1883) mastaapsete, arvukat orkestrikoosseisu ja lauljate suurt kopsumahtu nõudvate teostega, on tema Reekviem lausa kammerlik ning kestab umbes 35 minutit, millest forte’s musitseerimise osakaal on üsna väike. Pigem kasutab Fauré oma mõtete väljendamiseks värve, harmooniat ja dünaamikat, ning tulemuseks on imeilus kammerlik reekviem.

Keegi helilooja kaasaegsetest olla Fauréle ette heitnud, et tema surnute missa ei väljenda piisavalt surmahirmu, vaid sarnaneb hoopis surma hällilauluga. Minu meelest kõlab see pigem komplimendi kui etteheitena, kuid Fauré pidas vajalikuks end õigustada ning ütles oma intervjuus Louis Aguettant’ile (12. VII 1902): “Võib-olla tahtsin ma põgeneda kõige selle eest, mis on õige ja kohane, peale kõiki neid aastaid matustel orelimängimist. Ma tean seda kõike juba peast! Ma tahtsin ise kirjutada midagi teistsugust.”

Eesti Koolinoorte Segakoori ja Üle-eestilise Sümfooniaorkestri noortele muusikutele sobis just see teistsugune Reekviem oma lihtsuses ja helguses suurepäraselt. Hoolimata küllalt suurest koosseisust (ligi 50 lauljat), kõlas koor pehmelt ja musikaalselt, samas toodi värvikalt esile ka dünaamilised kontrastid (eriti Kyrie’s). Suuremat vokaalset jõudu sooviks vaid meesrühmale, kes kohati jäi orkestrile puht dünaamiliselt alla, seda just rühmasoolodes. Ja Hosanna majesteetlik, natuke kandiline karakter võinuks ka veelgi eredamalt välja joonistuda, aga seda ei soosinud kuigivõrd juba ka Niguliste kajav akustika. See-eest kõlasid Sanctus ja Lux aeterna selle ümber nii võrratult helgelt, et emotsionaalset vajakajäämist peaaegu ei tajunudki.

Eri Klas tegeles kontserdi jooksul võrdselt nii orkestri kui kooriga, tulemuseks nüanssiderohke ja musikaalne esitus, pealtnäha lihtne muusika hakkas elama kogu oma ilus ja võlus. Oluliselt aitasid kaasa ka soome sopran Marion Melnik – ilus fraasikujundus, pikk hingamine, kaunid piano’d – ning Priit Volmer, kes suutis kuulsa Libera me esitada helge palvena, kaldumata liigsesse dramatiseerimisse. Kõikide vokalistide (koorilauljad kaasa arvatud) kiituseks peab ütlema, et suurem osa teksti jõudis isegi kiriku tagumisse otsa (mida Nigulistes juhtub õige harva).

Nii Eesti Koolinoorte Segakoor (dirigendid Taavi Esko ja Kadri Leppoja, hääleseadja Leelo Talvik) kui Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester (dirigent Jüri-Ruut Kangur) on oma olemuselt projektkollektiivid, kes ei tee pidevalt proove, vaid kohtuvad koosmusitseerimiseks ainult laagrites – heal juhul üks kord kuus. Koondades väiksemate (maa)kooride tublimaid lauljaid ning silmapaistvaid noori instrumentaliste üle Eesti, annavad sellised üleriigilised kollektiivid noortele võimaluse luua koos keerukamat muusikat, kui nad oma kodukohas, kodukooris või  kohapealses muusikakoolis seda tavaliselt teha saavad, ning kohtuda erinevate külalisdirigentidega. Seda imetlusväärsem oli selle paastumaarjapäeva kontserdi puhulgi esituse homogeensus, tunda polnud ei ebakindlust ega “toormaterjali”.

Eesti Koolinoorte Segakoorile oli seekordne ettekanne teine (esmakordselt lauldi Fauré Reekviemi möödunud aasta novembris Rootsi-Mihkli kirikus), orkestri saatel aga esimene, sest eelmine kontsert kõlas orelisaatega. Ilmselt jääb see vähemalt esialgu ka viimaseks, sest rohkem pole orkestriga ettekandeid planeeritud. Järgmine Fauré Reekviemi kontsert toimub aprillikuus Viljandi Pauluse kirikus ning taas oreliga. Sellest on omamoodi kahju, sest Üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkester, kes seekordki väga hästi mängis, võiks järgmiste ettekannetega kindlust veelgi juurde saada. Ning muidugi on kooslus noored-Fauré-Klas kontserdikuulajatele igati nauditav.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming