Kingitus

Tiina Mattisen

7. detsembril asutati Kultuuriministeeriumi eestvedamisel Swedbanki, Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning maestro Paavo Järviga koostöös SA Eesti Pillifond, mille nõukokku kuuluvad vastavalt Juko-Mart Kõlar, Gunnar Toomemets, Toomas Velmet ja Paavo Järvi ning juhatuse liige on Marje Lohuaru. Fondi eesmärk on Eesti helikunsti toetamine ja eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine. Koostöös erasektori ja -annetajatega soetatakse fondi aastas 1–4 instrumenti, mis antakse interpreedile rendile kuni viieks aastaks. Fondi algkapital 200 000 eurot moodustub kultuurkapitali ja erainvestori võrdsest panusest.

Nii nagu helitöö saab kuuldavaks tänu interpreedile, vajab iga instrumentalist muusika taasloomiseks pilli. Ja kuigi Eri Klas pillifondi pidulikul tutvustamisel naljatas, et muusikat saab teha ka hiirelõksuga, sõltub interpretatsioon suuresti pillist. Nii oli maestrol põhjust öelda, et see akt avab muusikule õnneväravad.

Jah, muusika-aasta on olnud hea aasta. Steinway-uudiseid on tulnud nii Tartust kui Tallinnast ja see loob uusi perspektiive. Aga Stradivari või Amati? Vana ja õilsa keelpilli Eestisse jõudmine on veelgi keerulisem, sest kui klaver kontserdilaval on võimalus paljudele pianistidele, siis keelpill teenib korraga vaid üht ja ainsat muusikut.

Paraku on hea enamasti kallis ja mitte ainult pillide puhul. Siin saab aidata ja paljudel kultuurmaadel aitabki pillifond. Nüüd ka Eestis, muusikutele ammu igatsetud ja investoritele tulus – hea viiuli hind tõusvat aktsiatest stabiilsemalt –, on see ühtaegu missioonitundega tehing. Tõrvatilka otsides võiks ju küsida: kuhu kadus nõukogudeaegse pillifondi vara, kes ja kus need keeled praegu helisema paneb? Seda ongi plaan uurida, ütleb SA juhatuse liige, fondi loomist hea mitu aastat ette valmistanud Marje Lohuaru.

„Kingitus kõige nõrgemale“ oli üks ammune lohutav animafilm. Pillifond on küll kingitus kõige tugevamatele – meie tippmuusikutele. Aga õnneks pole kõige nõrgemaidki unustatud: Eesti vabariigi 100. aastapäevaks algatatud liikumise „Igal lapsel oma pill“ eesmärk on samuti koostöös erasektoriga uuendada lastele ja noortele muusikaõpet pakkuvate asutuste pilliparki. Tore, et tähelepanu saab nii püramiidi tipp kui vundament.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar