Keelpilliõpetajate aastapäevakonverents

Lembi Mets

Alexander Fischeri tõhus meistrikursus. autori foto  

See noor, kes pilli mängib, naljalt tänavale ei satu. Eestis on hulk professionaalseid keelpillimängijaid oma elu pühendanud musitseerivate noorte arendamisele.

23. ja 24. X tähistati konverentsiga Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu (EKÜ) 15. aastapäeva. Grupi entusiastide algatatuna on ühing pidevalt kasvanud, koosnedes nüüdseks juba rohkem kui sajast liikmest. Alates 1992. aastast on EKÜ (ingliskeelse lühendina ESTA) Euroopa vastava ühenduse ehk samuti ESTA liige. 15 korda on ilmunud ühingu oma ajakiri Keelpilliõpetaja metoodiliste kirjutiste, välisajakirjade tõlgete, väliskonverentside tutvustuste, intervjuudega. Nüüdseks on ühingul ka oma kodulehekülg. Hindamatuks tuleb pidada Eesti Kultuurkapitali senist abi ühingu tegevusele, mis selleta oleks olnud ilmselt võimatu.

Metoodilised seminarid ja täienduskoolitused õpetajatele võimaldavad nendel ka õpilastele midagi uut ja elavat pakkuda. Sellesügisese konverentsi kava koosnes ettekannetest, kesk- ja kõrgastme õpilaste kontsertidest ja meistrikursusest, ühingu aastakoosolekust koos tegevusaruandega ning pidulikust koosviibimisest.

 

Taas Bach

Konverentsi naelaks oli Helsingi Sibeliuse Akadeemia keelpillikateedri juhataja Merit Palasi ettekanne retoorikast Bachi muusikas. Bachi tõlgendamine on üks muusiku elu läbivaid teemasid ja iga uus lähenemisnurk toob lähemale võimaluse teha seda põnevalt ja usutavalt. Viimastel aastatel on lisaks originaalpillide võimalustest ja vanadest väljaannetest lähtuvale autentsele mänguviisile kerkinud esile uusi teooriaid, sealhulgas nooditeksti religioossete sümbolitega seostamist numeroloogia abil. Palasi ettekanne tutvustas aga Bachi teoste ülesehituse põhimõtteid, mis lähtuvad nii intervallide karakteersest sisust (kirjeldatud Bachi õpilase Kirnbergeri poolt) kui teose vormiehitusest Vana-Kreeka oraatorite kõnede printsiipidel. Palasi on sel teemal kaitsnud doktoritöö, mis on Soomes ka ilmunud ja saadaval.

 

Veel külalisi

Seoses aastapäevaga viibis kohal teisigi väliskülalisi. Elspeth Iliff Suurbritanniast, kauaaegne Euroopa ESTA asepresident, esines õnnitluskõnega, andes ühtlasi põhjaliku ülevaate Euroopa ESTA ajaloost. Tervitussõnad lausus ka Solange Eggermont Belgiast, Euroopa ESTA juhatuse kauaaegne sekretär ja legendaarse Menuhini fondi sekretär, kellelt loodame koostööd seoses 2006. aastal Tallinnas toimuva Euroopa ESTA kongressiga.

Tõhusa meistrikursuse meie õpilastega viis läbi praegu Malmö konservatooriumis töötav Alexander Fischer, kes äratas tähelepanu oma täpse väljendusviisi, nõudlikkuse, elavuse ja huumorimeelega.

 

Ülekoormustraumade vastu

Ettekannetest veel: Andres Leivategija tutvustas Tartus leiutatud uut aparaati müomeetrit, mis mõeldud lihaspingete uurimiseks, ja tulemustest lähtuvat erialast taastusprogrammi. Peaaegu iga muusik on kokku puutunud ?ülemängitud käte? probleemiga, halvimal juhul ollakse sunnitud erialast loobuma. Teema on laialdane ja leiab kogu maailmas üha enam kõlapinda. Läänes on väidetavalt 40 protsenti üle 50aastastest orkestrantidest invaliidistunud! (Andmed on saadud suvel ISME konverentsil ?veitsi muusikameditsiini instituudi ettekandest, meie olukorra kohta statistika puudub.) Muusikud on oma muredega siiani väga üksi olnud: sportlastel on ümber terve meeskond arste, masseerijaid, psühholooge, nõidu ja teab keda veel ning ka balletitantsijad saavad vähemalt massaa?i. Muusik aga, kes peab samuti rakendama tohutut vaimset ja emotsionaalset pinget käsikäes väga täpse ja ka jõudu nõudva füüsilise tegevusega, on enamasti sunnitud kõigega ise toime tulema. Siiski ? vähemalt Jaapanis on juba orkestreid, kus töötab ka masseerija.

 

ESTA tegevusest veel

ESTA tegevuse ampluaa on lai, hõlmates tegelikult pea kõiki muusikategemisega seotud küsimusi. Siiski jääb esiplaanile töö laste ja noortega: konkursid, suvekursused, festivalid, mis silmanähtavalt avaldavad positiivset mõju õppijate mängutaseme tõusule. Juba viiendat korda on ESTA egiidi all toimunud noorte keelpillimängijate üleriigiline konkurss, mis on hõlmanud eri vanuseastmetes õppijaid. Sel kevadel toimub konkurss teist korda kahevoorulisena.

Presidente on ühingul seni olnud kokku neli: Aino-Marika Riikjärv (1989 ? 1991), Endel Lippus (1991 ? 1993), Toomas Velmet (1993 ? 1996) ja Urmas Vulp (1996. a kuni siiani). Väga tähtsaks tuleb pidada veel mõne inimese tööd: Niina Murdvee on läbi aegade olnud üks EKÜ tegusamaid tugitalasid, Olavi Sild juhatuse liikmena oli aga ühingu vaimseks teljeks oma elupäevade lõpuni. Väljaspool Tallinna on õpetajaid, kelle töö on hindamatu: Tiina-Mai Arund Põlvast on juba aastaid olnud Värskas suvise laste keelpillilaagri peakorraldaja, Laine Sepp korraldab Kuressaares poistefestivale, Reet Mets Tartus t?elloõpilaste festivale.

Aastakoosolekul kinnitas üldkogu veel kolmeks aastaks senise juhatuse koosseisus U. Vulp, A.-M. Riikjärv, N. Murdvee, J. Kukk, L. Mets. Suurimaks väljakutseks lähiaegadel saab Euroopa ESTA kongressi korraldamine Tallinnas augustis 2006.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht