Kas pidu versus argipäev?

Väike uurimisretk Viljandi muusikamaastikul

Maret Tomson

Viimastel aastatel pärimusmuusikat jõuliselt uuendanud Trad.Attack astus 18. aprillil üles  Eesti esimesel elektroonilise pärimusmuusika festivalil Viljandi pärimusmuusika aidas.

Viimastel aastatel pärimusmuusikat jõuliselt uuendanud Trad.Attack astus 18. aprillil üles Eesti esimesel elektroonilise pärimusmuusika festivalil Viljandi pärimusmuusika aidas.

Jelena Rudi

Suvine Viljandi on muusikasõpradele mõnusaks puhkuseks ja kontserdimuljete kogumiseks ideaalne paik. Alates juunikuust korraldatakse siinkandis mitmesuguseid festivale. Hansapäevadel, mis on tänavu lausa rahvusvahelised, leiab aset rohkelt kontserte eri žanrides ja mitmele maitsele. Enne jaanipäeva annab Suure-Jaani külastamine paarikümne kilomeetri kaugusel võimaluse kuulata sealsetel muusikapäevadel eesti muusikaklassika pärleid. Seejärel tuleb vanamuusika festival ja siis suve keskne sündmus – pärimusmuusika festival, kui linna elanikkond peaaegu kahekordistub. Kuldne sügis toob endaga kaasa 2008. aastal alguse saanud Viljandi kitarrifestivali, mis on võtnud endale ülesande populariseerida improvisatsioonilist ja stiilide­ülest kitarrimängu. Seda kõike on ühele väikelinnale märkimisväärselt palju. Õnneks on korraldajatel seni jätkunud ideid ja publiku huvi ei näi raugevat. Kuidas aga kulgeb linna muusikaelu festivalidevälisel ajal? On see niisama mitmekesine ja kindlakäeliselt juhitud või hoopis provintslikult unine ja juhuslikku laadi? Tegin väikese uurimisretke, et saada asjaosalistelt sellele küsimusele vastus.

Eesti parim kontserdimaja. Alustasin Eesti Pärimusmuusika Keskusest (EPMK) ehk aidast, nagu seda rahva hulgas nimetatakse. Juba seitse aastat on see imetlusväärselt taastatud ja stiilselt sisustatud hoone meie linna kaunistanud ja sealne vilgas tegevus tugevalt mõjutanud kogu Eesti folgielu. Aida muusikaürituste kava uurides võib tõdeda siin toimuva suurt mitmekesisust: lisaks kontsertidele loengud, vestlusringid, õpitoad, tantsuõhtud jpm. Seda mitmekülgsust on märgatud ka üleriigilisel tasandil: märtsikuisel Eesti muusikaettevõtluse galaüritusel tunnustati pärimusmuusika aita aasta klubi/kontserdimaja tiitliga.

Pöördusin EPMK juhi Tarmo Noormaa poole küsimusega, millised tegurid võisid tõsta aida teistest asutustest kõrgemale.

Tarmo Noormaa: „Ilmselt oleme silma paistnud oma ladusa ja ilma viivitusteta kulgeva kontserdikorraldusega. Kogu meie professionaalses meeskonnas valitseb suur nõudlikkus: kõik kuni pisiasjadeni peab olema hästi läbi mõeldud, et interpreetidel oleks mõnus siia tulla. See, et oma põhitööd tehakse hästi, on elementaarne, julgustame igati uusi ideid ja initsiatiivi. Muide, Maarja-Liis Ilus, kes on aidas korduvalt esinenud, on öelnud: „Siin on võrdselt hea olla nii laval kui lava taga.“ Meie kavad on väga mitmekesised – siin on esinejaid piltlikult öeldes kammerkoorist Metsatölluni ja kõik, mis sinna vahele mahub. Meie pakutu peab olema kvaliteetne, sest publik ei tohi pettuda.“

EPMK kodulehel on kirjas, et keskuse põhiline missioon on eesti pärimusmuusika elavana hoidmine, õpetamine ja propageerimine. Aidas asub siiski Viljandi keskne kontserdisaal ja publik soovib kuulata mitmesugust muusikat, mitte ainult folki. Kuidas on lahendatud see vastuolu?

Noormaa: „Poole meie eelarvest moodustavad toetused, poole peame ise teenima. Toetused on selleks, et meie põhitegevusele rõhku panna. Ligikaudu 70 sündmust aastas on seotud pärimusmuusikaga, sama palju rendime välja teistele kontserdikorraldajatele. Oma žanris oleme püüdnud mõelda kõigile vanusegruppidele lastest kuni eakateni. Teiste muusikaliikidega pole meil jõudu nii aktiivselt tegelda.“

Aida üritused paistavad silma leidlikkusega: on suudetud ära kasutada kogu suurepärane ehitis keldriruumidest kuni klaasist trepikojani. Hiljuti äratas suurt tähelepanu Eesti esimene elektroonilise pärimusmuusika festival oma sisukate loengute ja kontsertidega. Võib väita, et EPMK tegevus on hoogustanud kogu eesti pärimusmuusika arengut. Noormaa sõnul tegeldakse pidevalt õpetajate täienduskoolitusega. Kuna üldkoolide muusika ainekavas on palju rahvamuusikategevust, aga EMTAs ei õpetata seda piisavalt, korraldatakse kursusi õpetajate praktiliste oskuste arendamiseks. Ligikaudu sada kontserti aastas antakse koolides, et täiendada sealset muusikaõpet. Hiljuti algas projekt „Igal lapsel oma pill“, et suurendada koolide pilliparki. Klassikaliste instrumentide kõrval tuntakse suurt huvi ka pärimuspillide vastu. Harrastustasandiga tegeleb August Pulsti õpistu, kus iga soovija saab valida endale meelepärase pilliõppe. Lisaks sellele on tekkinud koduõpe väljapaistvate rahvapillimeeste kodupaikades ja nende juhendamisel. Selle eesmärgiks on traditsioonide edasikandmine.

Kontserdielu hing. Viljandi linna kõige staažikam kontserdikorraldaja on Aivar Trallmann, kes on seda tööd väsimatult teinud juba paarkümmend aastat. Tundsin huvi, milles seisnevad kõige suuremad raskused.

Aivar Trallmann: „Suurest keskusest kaugel korraldades ei liiguta neis koridorides, kus tehakse tähtsaid otsuseid. Kultuuriministeeriumi kodulehel on küll kirjas, et ülesandeks on toetada kontserdielu väljaspool suuri keskusi, aga kahjuks ei ole sõnad ja teod alati kooskõlas. Raha jääb suuresti Tallinnasse. Osalt on see mõistetav, kuna seal on kõige rohkem muusikuid. Viljandis on korraldamine ka seepärast kallim, et interpreedil läheb siin terve päev ära. Oleme kokku hoidnud reklaami pealt, aga see omakorda mõjutab publiku hulka.

Viljandis publikut ohjeldamatult ei ole. Kontsert pole paraku inimese kultuurisfääris esikohal – paljud eelistavad telekat vaadata. Aastatega on välja kujunenud teatud seltskond keskealisi ja vanemaid kuulajaid, kes käivad hoolega, üks osa publikust on juhuslikud külastajad. Noored on liikuvad: teatud ajal nad lõpetavad siin koolid ja lähevad mujale. Hea koostöö on mul muusikakooli ja gümnaasiumi perega, kultuuriakadeemia tudengid käivad millegipärast harvem.“

Matija Solce Viljandi lennukitehases eelmisel folgil.

Matija Solce Viljandi lennukitehases eelmisel folgil.

Nele Tammeaid/Pressifoto

Trallmanni korraldusel anti Viljandis 2014. aastal ligi 5000 külastajale 41 kontserti: rohkesti džässikontserte, nüüdismuusikat, mõned kammerkontserdid klassikalise muusikaga. Eriti menukalt esinesid RAM ja Ellerhein ning Klaaspärlimäng Sinfonietta.

Alternatiivmuusikat noortele. Traditsiooniliste kontserdipaikade kõrval on Viljandis ka uudsemaid kohti nagu kokteilibaar Cheers ja raamatubaar Romaan, kus saab kuulata alternatiivset muusikat. Eriti silmapaistev tegevus käib Viljandi lennukitehases. Selle lennuka nime taga peitub XX sajandi alguses ehitatud suhteliselt hästi säilinud tehasehoone, mida on järk-järgult renoveeritud. MTÜ juhataja Kait Lukka sõnul on eesmärgiks täita maja noortega, anda neile koht, kus nad saaksid korraldada oma üritusi. Peatselt valmib multifunktsionaalne saal ligi 70 kuulajale. Noored on maja omaks võtnud, ka kultuuriakadeemia tudengitele meeldib seal diplomikontserte korraldada.

Viljandi „konservatoorium“. Lõpuks siirdusin meie muusikaõppeasutustesse, et uurida nende sidet linnaga. Muusikakoolil on õppealajuhataja Marko Mäe väitel eriline positsioon: see asub kõrgkooli kõrval (kultuuriakadeemia muusikaosakond jääb vaid saja meetri kaugusele) ning õppeasutused on ka sisuliselt omavahel seotud – paljud õppejõud ja ruumidki on ühised, tudengid käivad tunde kuulamas ja tegemas. Seega võib kõneleda omapärasest „konservatooriumist“, kus on ühendatud mitmed õppeastmed.

Marko Mägi: „Tänu akadeemia ja linna toetusele oleme saanud teha mitmeid haridusuuendusi. Kuna peame oluliseks huvihariduslikku külge, koolitame õpilasi eri žanrides (klassikaline, pärimus- ja pop-džässmuusika). Siin saab õppida kõiki pille parmupillist orelini, mis ei ole Eesti koolides tavapärane. Kuna tegu on munitsipaalkooliga, on meie rahastajaks linn. Sellega seoses oleme püüdnud linna kultuurielus olla võimalikult aktiivsed ning osaleda kõigil suurüritustel. Direktor Tonio Tamral on ajaloolises võrdluses kapellmeistri funktsioon: ta on helilooja, dirigent ja kogu linna kultuurielu hing. Peale selle osaleb ta aktiivselt poliitilises elus. Seegi annab muusikakoolile erilise positsiooni.“

Kultuuriakadeemia õppejõu Kadri Steinbachi sõnul püüab ka muusikaosakond end linnaruumis ja kogu Eesti muusikaelus järjest nähtavamaks teha, et Viljandi oleks veelgi tõsisemalt võetav muusikalise kõrghariduse keskus. Mitmed kontserdid, nagu näiteks hingedepäeva ja paastumaarjapäeva oma, on linnarahvas hästi omaks võtnud. Populaarne on džässiklubi kohvikus Fellin, kus üliõpilased esinevad kord kuus.

Kadri Steinbach: „Kuna ka meie eksamid ja ettemängud on avalikud, võib sealgi kohata linnapublikut. Eelmisel sügisel tehti Viljandis muusikaline jalutuskäik (Music Walk): tudengid esinesid eri paikades, avastades linnas uusi kontserdikohti. Akadeemiale on iseloomulikud mitme osakonna ja õppesuuna ühisprojektid, mis on linnas alati oodatud.“

2013. aastal avati muusikadidaktika keskus. Mida seal tehakse?

Steinbach: „See tulevaste muusikaõpetajate omanäoline õppelabor asub muusikakoolis, mis on valitud Tartu ülikooli innovatsioonikooliks. Didaktika­keskuses saab katsetada uusi metoodikaid ja õppevahendeid ning muusikakooli tundides neid rakendada. Keskuse eesmärk on välja anda vastavaid publikatsioone: on ilmunud Aime Reieri õpik „Abiks väikekandle õppijale“ ja Virgo Sillamaa „(Rütmi)muusika teooria käsiraamat“. Ettevalmistamisel on Themuri Sulamanidze klaveri vabasaate õpik.“

Kokkuvõte. Võib kindlalt väita, et Viljandis käib ka festivalidevahelisel ajal vilgas muusikaelu: siin asub Eesti parim kontserdisaal, tegutsevad alternatiivse muusika klubid, uuendustele avatud muusikakool ja sellega tihedalt seotud kultuuriakadeemia. Muusikaüritusi toimub aeg-ajalt ka Sakala keskuses (endine kultuurimaja). Pärimusmuusika- ja džässikontserte tehakse nii rohkesti, et igale poole ei jõuagi. Kahjuks on kuivale jäetud klassikalise muusika austajate ringkond. Süvamuusika pakkumise osas puudub siin süsteemne ja läbimõeldud kava. Klassikalise muusika tarbimise vähenemine on globaalne probleem, kuid Viljandi fänne see teadmine ei rahulda. Nemad ootavad ikka endiselt, et Eesti Kontsert leiaks Tartu ja Pärnu kõrval sagedamini tee ka Viljandisse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht