Karget kõlailu

Kreegi päevad Haapsalu toomkirikus 13. ja 14. juunil

Kersti Inno

Muusikuid tuli tänama ka Cyrillus Kreegi poeg Jüri Kreek (pildil keskel).

Muusikuid tuli tänama ka Cyrillus Kreegi poeg Jüri Kreek (pildil keskel).

Arvo Tarmula

Kreegi päevad Haapsalus on nagu suvefestivalikuulutaja, seekord juba üheksandat korda. Eesti muusikaelus umbes pool sajandit mitmekülgselt tegutsenud Cyrillus Kreek oli üks olulisemaid rahvusliku helikeele kujundajaid ning Haapsalu ja Läänemaa muusikaelu edendajaid. Nargeni festivali kunstilisele juhile Tõnu Kaljustele on Kreek olnud rikas inspiratsiooniallikas: igaks aastaks on ta leidnud midagi uut ja põnevat, mida publiku ette tuua. Jälgitud on Kreegi muusikalisi rännakuid, kuulajani on toodud mitmel moel Kreegi loomingu põhivaramu: kooriteosed, kahel korral „Reekviem“, mida helilooja ise pidas oma elutööks, aga ka tema „Setu sümfoonia“, puhkpilli- ja teisi teoseid.

Kreegi heliloomingulist mõtlemist iseloomustab teose algidee leidmine juba olemas muusikalisest materjalist, olgu rahvaviisidest, luterlikest kirikukoraalidest ja nende rahvapärastest teisenditest kui ka õigeusu kirikumuusikast. Nende muusikaliste allikate kompositsioonilisel käsitlemisel rakendas Kreek mitmesuguseid võtteid ja tehnikaid, eriti sageli kontrapunktilist arendust ja kaanonitehnikat, sealjuures rahvalaulu meloodiat lihtsustamata, andes seda edasi peene ornamentaalse joonisega.

Äsjased Kreegi päevad pakkusid kaks karge kõlailuga kvaliteetkontserti, mida toetas Haapsalu toomkiriku akustika. Sama kiriku akustikasse on ju loodud ka Kreegi teosed.

Ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esitas kava „Kiida mu hing“ Kreegi seatud rahvakoraalidest koos originaalkompositsioonidega Taaveti laulude tekstidele. Laule sidusid itaallase Marco Ambrosini improvisatsioonid, mida ta esitas nyckelharpa’l koos Anna-Liisa Elleriga kandlel. Koos pillide loodi uued kõlamaastikud ja tervik. Koos särtsakate improvisatsioonilõikudega sai täiesti uudse hingamise näiteks kava tuntuim laul „Mu süda, ärka üles“. Vox Clamantise lauljate professionaalsus võimaldab neil rahulikult, mahukate vokaalkaartena välja laulda muusikasse kootud palved ja vaimulikud mõtisklused. Kaunis kuulata ja kaasa mediteerida. Ja Kadri Hundi soolosid ei jõua küllalt nautida ja imetleda!

Kreegi päevade kavades on Kreegi loomingu kõrval olnud ka teosed heliloojatelt, kes on oma loomingus ammutanud ainest samast allikast – vaimulike rahvaviiside aardelaekast. Eesti nüüdisheliloojaist tundub Kreegiga olevat tõsiseim side Tõnu Kõrvitsal. Haapsalus on tulnud esiettekandele (või Eesti esiettekandele) mitmed Tõnu Kõrvitsa teosed: „Kreegi vihik“, „Hümnid Läänerannikult“, „Laulud Lenale“ ja „Paabeli jõgede kaldail“. Kõrvitsa kõrvale on asunud juba mitmel festivalil tema õpilane Pärt Uusberg nii oma loomingu kui ka oma kooriga. Tänavuse festivali kontserdil „Õhtu ilu“ kõlasid Kõrvitsa loomingust „Thule eleegiad“ (2007) keelpilliorkestrile, samuti Uusbergi ulatuslik teos „Õhtu ilu“ segakoorile, ansamblile ja keelpilliorkestrile (2013). Nende vahel sai kuulata Kreegi vaimulike rahvaviiside seadeid. Väga õnnestunult koostatud kava ühisnimetajad olid vaimulik rahvaviis, eesti loodus ning põhjamaa inimese meele- ja mõttelaad. Esinesid segakoor Huik!, kammerkoor Head Ööd, Vend ja Nargeni festivali orkester, dirigent oli Kaspar Mänd.

Kava ulatuslikem teos oli kontserdi nimilugu Pärt Uusbergilt. Ansambel kiriku tagaosast koos altari eest kostva koori ja orkestriga haarasid publiku täienisti õhtu ilu helinate embusesse. Esitus oli väga süvenenud, kõlatundlik ja detailideni lihvitud, sobides suurepäraselt toomkiriku lummavasse akustikasse. Uusberg on ühendanud teoses eesti regilaulud vaimulike rahvaviisidega. Põnev oli jälgida nende lõimumist koos kreegiliku harmooniaga.

Kirikut täitis ligi 80 noore inimese energia ja pühendunud musitseerimine. Harukordne oli kuulata suurt, noortest häältest koosnevat segakoori, mille kõla oli väga kaunis, ansambel ühtlane, diktsioon hea ja enamasti arusaadav ka polüfoonias. Pole ka ime, kuna tegemist on meie parimate noortekooridega: Head Ööd, Vend sai koorifestivalil „Tallinn 2013“ grand prix, tänavusel koorifestivalil tunnistati aga Huik! parimaks segakooriks ja Kaspar Mänd parimaks dirigendiks. Nii sai pühapäeva hilisõhtul toomkirikusse kogunenud arvukas publik erakordse elamuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

TeaterMuusikaKino
Keel ja kirjandus
LR
Täheke
Õpetajate leht
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Vikerkaar