Kadri Voorand säras Euroopa jazzorkestri solistina

Madli-Liis Parts

20. septembril lõppes Kiievis tänavune Euroopa jazzorkestri (European Jazz Orchestra) ringreis, kus Eestit esindas vokalist Kadri Voorand. Lillesülemid ja braavohüüded saatsid pea iga lugu, kus Voorand osales. Euroopa jazzorkester on Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) ja Taanis tegutseva organisatsiooni Swinging Europe ühisprojekt, mille eesmärgiks on pakkuda Euroopa 18–30aastastele jazzmuusikutele unikaalne kogemus töötada rahvusvahelises orkestris väljapaistvate muusikute käe all. Orkestri liikmeid soovitavad EBUsse kuuluvate raadiojaamade jazziprodutsendid, kelle hulgas Eestit esindab juba kümmekond aastat Anne Erm. Tegemist on 1998. aastast suuresti Euroopa Liidu fondide rahastusel toimiva projektiga, millest on noortele jazzmuusikutele kujunenud tõsiseltvõetav hüppelaud rahvusvahelisele areenile. Antud on 175 kontserti ja orkestris osalenud 33 riigi 266 muusikut, sh Eestist Jaak Sooäär, Maria Faust, Kristjan Randalu, Kristjan Mazurtšak, Peedu Kass ja Raul Sööt. Tänavu mängis koos 19 muusikut 17 rahvusest. Kiievis, kus anti kaks viimast kontserti, liitus orkestri tänavuse kunstilise juhi, tunnustatud ukraina helilooja ja dirigendi Igor Stetsjuki soovil veel 37 keelpillimängijat. Need kontserdid salvestati ka EBU jaoks, mistõttu saab kontserti kuulda ka 20. oktoobril Klassikaraadios.

Esmakordselt orkestri ajaloos anti 12 päeva jooksul kontserte ka Ida-Euroopa riikides, peale Ukraina Poolas, Tšehhis, Ungaris, Sloveenias ja Slovakkias. Repertuaari tuumiku moodustasid Stetsjuki enda kompositsioonid ja ukraina folkloori seaded. Nii avanes Kadri Voorandil võimalus esitada üks pala ka ukraina keeles, mille publik võttis vastu tormiliste kiiduavaldustega.

Orkestril on läbi aegade olnud mõjukas roll noorte edasisel muusikuteel, sest lühikese ajaga omandatakse palju uusi kogemusi ja tekib tugev sõpruskond. See on noorele omamoodi ellujäämiskursus, sest toime tuleb tulla nii intensiivse tuuriperioodi pingetega kui ka lühikese ajaga veenvalt omandada suur hulk võõrast muusikalist materjali. Esinemised eri riikides annavad noortele võimaluse silma jääda ka kohalikele kontserdikorraldajatele. Näiteks on vaid kuu pärast tuuri Voorandil juba tõsiseltvõetavaid esinemispakkumisi ja koostööideid mitmest riigist.

Selleks, et koostöövõimalusi õnnestuks veelgi suurendada, plaanitakse orkestritega ka jätkutegevust. Nii andis 2011. aasta koosseis, kus osales ka kontrabassist Peedu Kass, lisakontserdid Islandil. Uusi esinemisi kavandatakse ka tänavusele koosseisule.

Osalejate muljeid

Kitarrist Jaak Sooäär (1999): Osalemine tollase nimetusega Euroopa noorte jazzorkestris (European Jazz Youth Orchestra) muutis sõna otseses mõttes minu elu ning muusikuteed, kuna kohtusin saksa saksofonisti Daniel Erdmanniga. Sellest peale oleme koos andnud arvukalt kontserte paljudel maadel ja salvestanud kaks heliplaati. Tänu Danielile tekkis mul tihe side Saksamaa ja eriti Berliini jazziringkondadega, mis kindlasti on olnud asendamatu ja väga arendav kogemus.

Saksofonist Maria Faust (2008): EBU orkestris mängimine andis mulle esimese suurema tuurikogemuse. Hiina kontsertide boonuseks oli 1500–2000pealine publik peaaegu igas linnas. Tean juba nüüd, karjääri suhtelises alguses, et see tuur jääbki minu suurimaks publikukogemuseks. Mulle on alati avaldanud muljet bigbändid ja muud gigaprojektid. Nüüd, mil mul on päris enda bigbänd Maria Faust Jazz Catastrophe, oskan hinnata kogemust, mis sellelt tuurilt sain. EBU orkestris mängimine lisas minu ellu veel ühe väga olulise nüansi: toonase tuuri korraldaja Erik Moseholm on mulle oma kõrgest east hoolimata jätkuvalt nõuandja ja minu suurim kritiseerija. Umbes poolteist aastat tagasi kirjutas ta mulle A4-kirja, mis sisaldas kriitikat, alates sellest, kui halvad me laval välja näeme, lõpetades sellega, kui kangelt me mängisime. Halvad näeme laval välja siiani, kuid kangelt mängimisele ei olnud loomulikult õigustust.

Vokalist Kadri Voorand (2012): Kindlasti oli oluline kogemus Igor Stetsjuki muusika – segu omaaegsest estraadist, jazzrokist, popist ja tänapäeva klassikalisest muusikast – kõik läbikomponeeritum kui jazzmuusikas üldjuhul. Suur väljakutse oli laulda kogu kava oma registrist väljaspool ja panna hääl seejuures meeldivalt kõlama. Võimas tunne oli kogeda nii suure kollektiivi, dirigendi ja veel nelja meeskonnaliikme tegutsemist kui üks mees ka selles osas, mis muusikat otseselt ei puuduta. Nautisin protsessi ilu. Tahaksin kogetud tööpõhimõtteid rakendada ka tulevikus.

Õppida on näiteks ka äärmise põhjalikkusega ette valmistatud kava ülesehituse põhimõtetest. Kui tegin ettepaneku muudatuseks, sain pika vastuargumentatsiooni osaliseks. Kui jazzmuusikud tegelevad kava järjekorraga ühena viimastest asjadest, siis Stetsjukil oli see läbi mõeldud juba ammu enne prooviperioodi, mistõttu lugusid harjutati juba kontserdi järjekorras. Sellisel puhul saab läbi mängida meeleoluvahetuse, mis ei pruugi paberil nii selgelt välja joonistuda. Sellisest „publiku heaolu ja ärkveloleku eest hoolitsemisest” on õppida ka meil, noortel improviseerijatel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming