jukebox – kuuekümnendad – cliff richard

Vello Salumets

Mõnikord olen soovinud esineda kontserdil, mida ei segaks noore publiku lärm. Et ka vanemad inimesed võiks mu laule kuulata. Cliff Richard

 

Kuigi kuulsust ja edu ei saa mõõta vaid numbrite ja kohtadega popitabelis, on tänaseks juba pea 50 aastat pinnal püsinud Cliff Richard vaieldamatult üks kõigi aegade soositum ja armastatum laulja. Kui aluseks võtta esikohahitid ja kuldplaadid, võivad temast suurema saagiga kelkida vaid Elvis Presley ja The Beatles. Cliff Richardi võrdlus eelmainitutega on põnev sellegi poolest, et kuigi Presley ja biitlid peksid lavalt minema kõik omaaegsed staarid, ei ohustanud nad millegagi Cliff Richardi karjääri.

Ehk oli selle populaarsuse nurgakiviks just Cliffi isikupära, mis eristas teda Elvisest ja hoidis püsti isegi Beatlesi võimuloleku ajal. Paljudele endistele soosiklauljatele tähendas biitlite läbimurre totaalset põhjakõrbemist. Iseendale truuks jäänud Richardit aga ei kõigutanud ei uute stiilide ega rütmide tuulekeerised. Ta oli üks vähestest 60ndate hiilgavatest artistidest, kes ei üritanudki olla ultramoodne.

Cliff Richard, ristinimega Harry Roger Webb, on sündinud 1940. aastal Indias, 8aastaselt naasis ta koos vanematega Inglismaale. Koolipäevil soovitas õpetaja sellel kauni lauluhäälega poisil hakata tõsiselt mõtlema lauljakarjäärile. 1957. aastal külastas kontoritöölisena leiba teeninud Harry Londonis rock’n’roll’i tähe Bill Haley kontserti. Nähtu ja kuuldu mõjus talle täpselt samuti kui tuhandetele teistele briti noortele: ta armus rock’n’roll’i ja nooruk moodustas bändi Harry Webb & The Drifters. Esineti Sohos paiknevas noortekohvikus Two I’s ning peagi hakkasid bändis toimuma muutused. Soolokitarristiks tuli Hank B. Marvin, rütmikitarristiks Bruce Welchi, bassimängijaks Jet Harris ja trummariks Tony Meehan. Ansamblile esinemisi organiseerinud John Foster pakkus ennast mänedžeriks ja just tema idee oli muuta Harry Webbi nimi Cliff Richardiks.

Plaadistusleping EMI Columbiaga allkirjastati 1958 ja Cliff Richardi esiksingel “Move It”/“Schoolboy Crush” ilmus müügile suve lõpus. Lask tabas kohe märki, sest sellest sai esimene inglise rock’n’roll’iks ristitud singel, mis tõusis Briti tabelis 2. kohale. Cliffi menukale avalöögile järgnes veel neli TOP 10 hulka jõudnud pala. Nüüd oli esikohahitiks aeg küps. Järgmise aasta suvel tõusis Lionel Barti kirjutatud “Living Doll” kuueks nädalaks Briti tabeli tippu, seda müüdi üle miljoni ja Cliffi seinale ilmus esimene kuldplaat. Ajakirja New Musical Express hääletusel valiti “Living Doll” aasta parimaks plaadiks ja Cliff Richard briti parimaks meeslauljaks. Muuseas, Cliff sai sama preemia veel kuuel järgnevalgi aastal!

Kui laulja esimestelt singlitelt võis esitaja kohalt lugeda nime Cliff Richard & The Drifters, siis pärast suurvõitu see sõnaühend muutus. Põhjuseks oli USAs juba pikka aega tegutsenud Driftersi-nimeline mustanahaliste lauluansambel. Kuna singel “Living Doll” ilmus ka ookeani taga, siis võttis Cliff Richardi saateansambel segaduste vältimiseks endale uueks nimeks The Shadows.

Cliff Richardi neli esimest singlit olid olnud puhtad rock’n’roll’id, kuid veidi rahulikuma iseloomuga “Living Doll’i” tohutu edu viitas faktile, et lauljale sobib veelgi enam estraadi-popi kombinatsioon. Tema järgmine üllitis “Travelin’ Light” oligi rock’n’roll’ist üsna kaugel. Pigem võiks seda võrrelda kantriga. See nakatava meloodiaga pala meeldis inglastele sedavõrd, et aastal 1959 vallutas Cliff Richard & The Shadows taas viieks nädalaks kohaliku tabelitipu.

1960. aasta algul lendas Cliff Richard & The Shadows USA turneele. Seal esineti koos ameerika tollaste rock’i-staaridega populaarses “Pat Boone TV-Show’s”. Ent millegipärast ei huvitanud ameeriklasi tollal Cliff Richardi pakutud muusika põrmugi.

Järgmine hitt pääses Cliffi singlile üsna omapärasel moel. EMI peakontorisse kutsuti kamp teismelisi, kellele mängiti ette Cliffi uusi laule. See nn noorte maitse komisjon valis paarikümne pakutu seast välja mõnusalt rokkiva “Please Don’t Tease’i”. Ilmselt klappis noorte maitse seekord ka vanema publiku omaga, sest suvel 1960 oli Cliff Richard & The Shadows juba kolmandat korda Briti tabeli tipus. Cliff Richardist oli saanud EMI kõige paremini tasustatav müügiartikkel.

Pärast seda, kui 1960. aasta lõpus oli Briti tabeli tippu tõusnud ka laulja järgnev singel “I Love You”, polnud Cliff Richardi nimi populaarne mitte ainult Inglismaal, vaid terves Euroopas. Oma 20. sünnipäeval kuhjus laulja postkasti üle 5000 õnnitluskaardi.

Cliff Richardist vändatud esimesed kaks filmi polnud erilised kassatükid, kuid 1962. aastal valminud “The Young Ones” oli Inglismaal vaieldamatult aasta soosituim muusikafilm. Sellesse filmi kaasati ka ansambel The Shadows ning hulk tuntud briti koomikuid. Linateosest sai menukas kassatükk, kuid sama saatuse osaliseks sai ka filmi nimipala. Singli ettetellimusi oli kokku 524 000, mis tähendas seda, et Cliff Richardist sai kõigi aegade esimene inglise artist, kelle plaat lendas juba ilmumispäeval otseteed tabeli tippu.

Cliff Richardi lauljakarjäär on olnud pikk ja menukas. On lausa võimatu öelda, millal oli tema karjääri tipp. Ehk oli see aasta 1963? Cliff Richardi katkematu hitikett algas juba aasta esimesest päevast, kui ta vallutas Briti tabeli topelt A-singliga “The Next Time”/“Bachelor Boy”. Lauljale tähendas see kolmandat miljonisinglit ja kolmandat kuldplaati. Aga edukad olid ka kaks järgmist aastat, sest tervelt kümmekond pala ilutses Briti TOP 10s. See polnud kehv tulemus ajal, mil terve Inglismaa rääkis vaid ühest nimest – The Beatles.

Kui sirvida Briti tabelit, siis Cliff Richard oli aastaks 1965 saavutanud võimatuna tunduva tulemuse: 1959. aastast peale olid kõik tema singlid tõusnud TOP 10sse, suurem osa neist kolme soosituima hulka. Praktikas tähendas see 26 järjestikust plaati. Sõnaga, Cliff Richard oli pununud sellise püsiva hitiketi, milleks keegi teine pole tänini briti tabeli ajaloos suuteline olnud.

Aga jätku tuli robinal. 1968. aastal esindas Cliff Inglismaad Eurovisiooni lauluvõistlusel palaga “Congratulation”, jäädes napilt II kohale. Inglismaal aga püsis singel kaks nädalat tabeli tipus. Kaks aastat hiljem oli ta teistkordselt samal konkursil palaga “Power To All Our Friends”, saavutades seekord III koha.

Väga edukaks kujunes Cliff Richardile ka 1976. aasta, kui ilmavalgust nägi kaks kaunist pala: “Miss You Nights” ja “Devil Woman”. Aastal 1979 ilmus aga tema uus singel “We Don’t Talk Anymore”, mis pärast 11 aastat tõusis taas tabeli tippu ja plaati müüdi terves maailmas kokku üle viie miljoni.

90ndatel jätkas Cliff Richard plaadistamist ja pea kõik tema üllitised jõudsid TOP 10 hulka. 1995. aastal ülendati Cliff Richard Inglismaale osutatud teenete eest aadliseisusesse.

Sir Cliff Richard jätkab oma teed. Ta on just tänu siirusele ning kohusetundele peaaegu 50 aasta jooksul üle elanud kõik uued muusikatrendid, mis on show-bisnises üsna ebatavaline. Sir Cliff Richard on Briti popi ikoon ja kõige pühitsetum ellujääja. Kui kaua jõuab ta veel rokkida? Eks seda näita aeg.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht