Jazzisügis …

Anne Erm

... ida pool möödunud aegade tuules, Tamperes revolutsiooniliselt      Tänavusse jazzisügisesse on mahtunud palju  muljeid nii lähemalt kui kaugemalt. Kuid suvel Oslo jazzifestivalil kuuldud Cassandra Wilsoni kontserdilt saadud elamust ei suutnud miski ületada – veidi kauge ja ebamaine, kuid soojalt lähedane paljasjalge bluusinaine vallutas norralaste südamed.  Oslo peatänavad olid täis laternapostidele paigutatud kangameetreid, mis paistsid kaugele. Sama oli Thbilisis: ka Rusthaveli prospektil pidid märkama iga paarikümne meetri tagant paigutatud eredaid reklaamplakateid. Thbilisi  rahvusvaheline jazzifestival toimus oktoobri lõpupäevadel värskelt renoveeritud Thbilisi kontserdimajas, mis on näinud nii üleliidulisi suuri jazzifestivale, kus Mulgi kuubedes eestlased eesotsas Helmut Anikoga ja ka paljud teised meie muusikud ilma tegid, ning 1980ndate ägedaid N Liidu rokifestivale, kus särasid Gunnar Graps jt. Jazzifestivale korraldas tollal Gaios Kandelaki, tubli parteilane, kellel olid väga head sidemed üle suure liidu, tema juhtida oli ka Thbilisi  Noorsooteater. Nüüd rahuldub ta Thbilisi linna bigbändi direktori kohaga ja jazzifestivalil tõmbab nööre tema poeg Khaka Kandelaki.       

Võrreldes tolle 1989. aasta festivaliga, mis andis hoogu ja inspiratsiooni „Jazzkaare” tekkeks ja kus leidus häid muusikuid mitmest maailma nurgast, oli seekordne jazzipidu ameeriklaste pärusmaa: ei ühtegi gruusia ansamblit ega Euroopa jazziriikide esinejaid, kui just inglise tõmmu funky-artist Omar välja arvata. Küll olid  kohal jazzidiivad Dianne Reeves ja Rachelle Ferrell ja legendaarne pianist McCoy Tyner, kui nimetada vaid peaesinejaid. Ja nagu meil „Jõulujazzil”, oli sealgi kavas kontsert legendaarse Joe Zawinuli mälestuseks. Pianist McCoy Tyneri, kes on Herbie Hancockist vaid paar aastat vanem ja mind alati võlunud väga veenva dramaturgiaga, seekordne kontsert kulges üsna rahulikus voolusängis, jättes publikugi kiretuks, samas kui 70aastane Hancock siin Nokia  kontserdimajas mängis ja juhtis kontserti nagu noor jumal. Mulle oli Thbilisi festivali säravaim elamus noore USA trompetisti Christian Scotti kvintett: oma muusikat iseäranis veendunult ja suure sisemise energiaga esitanud muusikud meelitasid välja suure aplausi iga improvisatsiooni järel. Pange neid tähele, nad on uue põlvkonna väga perspektiivikad muusikud!       

Thbilisi väga kalli festivali maksid kinni Gruusia kultuuriministeerium ja Gruusia pank, seetõttu olla piletid olnud tänavu poole odavamad, kuid keskklassi grusiini jaoks ikka krõbedad.  Miks esinesid ainult ameeriklased, ei saanudki peakorraldajalt küsida, kuid vestlustes sealsete kolleegidega selgus ikka ja jälle, et kõik grusiinlaste lootused-ootused on seotud Ameerikaga, nii riigi sõdadejärgsel ülesehitamisel, sisepõgenike probleemide lahendamisel kui ka kultuurivallas.       

Thbilisi vanalinnas on kena restoranide ja kunstigaleriide tänav. Seitse päeva nädalas kõlab jazzmuusika seal Kala-nimelises restoranis, kuhu kutsus meid ka gruusia lauljatar  Maia Baratašvili. Teda peetakse Gruusia jazzi säravaimaks täheks ja nagu veendusime, oskab ta jazziklassikat tõesti äärmiselt stiilselt ja professionaalselt tõlgitseda. Ta esineb nii Thbilisi bigbändi kui ka mitmete ansamblitega, muuseas ka Saksamaal elava ja meilgi kontserte andnud Shiniga. Kuid üksnes jazzmuusikast Thbilisis ära ei ela – lauljatari põhitöö on Gruusia televisiooni välissuhete korraldamine. Kui gruusia jazzist rääkida, siis Shin viljeleb  tõesti vahvat virtuoossest etnojazzi, kuid näib, et kohapeal armastatakse siiski n-ö pehmet traditsioonilist ameerika jazzi. Külastasime ka neljatoalises keldrikorteris asuvat Syndicate’i-nimelist jazziraadiot, kus kõlab samuti mahe ameerika jazz. Selle raadio DJd on tõelised jazzisõbrad – pole juba kuid palka saanud, aga töötavad entusiasmist edasi. Just festivali alguse puhul käis neil külas ka Gruusia kultuuriminister.   

Mis puutub jazziharidusse, siis kõrgkooli tasemel õpe Gruusias puudub: jazzmuusikud  on hariduselt kas klassikud või autodidaktid. Jazz on siin suuremale osale hobi, sest palka saavad vaid Thbilisi bigbändi muusikud. Gaios Kandelaki oleks nõus orkestri päevapealt Eestisse esinema saatma, aga nii lihtne see ei ole. Kuna Gruusia elatustase on väga madal, on terved orkestritäied muusikuid läinud välismaale – pole võimatu, et bigbändki keeraks Riia lennujaamas otsa ringi ja põrutaks otse Euroopasse. Aga grusiinlaste külalislahkus on endiselt  ületamatu ning gruusia veinid, granaatõunad ja viinamarjad maitsevad imehead. 

Novembrikuisel lühivisiidil Moskvasse tutvustasid Eesti muusikafestivalide korraldajad kõrvuti Eesti maakondade turismiatraktsioonidega kevadtalviseid sündmusi Moskva turismifirmadele – on ju jõudsalt kasvamas vene turistide arv ja nad on vägagi kultuurihuvilised. Moskva jazzieluga seekord tutvuda ei jõudnud, küll kohtasin oma kolleegi jazziajakirjanikku Dmitri Uhhovit ja meie kevadise „Jazzkaare” esinejat, Moskva jazzilavade tõusvat tähte  Anna Buturlinat, kes on muide Venemaa jazziajakirja Jazz.ru viimase numbri tähtpersoon. Saatkonnas toimunud üritusel pakkusid muusikalist külakosti Sergei Manukjan ja Villu Veski. Sergei Manukjanil läheb Moskvas hästi: talle makstakse firmaesinemistel heldelt, nii pole tal majanduslikke muresid ja ta saab keskenduda loomingule ja stuudiotööle. 

Tundsin huvi, kus mängitakse pealinnas jazzi. Mängitakse küll ja palju. Selgus et Heliloojate Majas asuv ööklubi toimib reedeti ja laupäeviti jazziklubina, kus artist esineb õhtu jooksul koguni kolm korda, just nagu New Yorgis. Neli  õhtut nädalas on kontserdid Moskva jazzimagnaadi saksofonist Igor Butmani klubis. Moskva Rahvusvahelise Muusikamajas (MM DM), kus on valida 400–2000 kuulajat mahutavaid saale, on iga päev põnevaid kontserte mitmes saalis. Seal andis just kaks õhtut järjest kontserdi „Jõulujazzilgi” esinenud ansambel Take 6, detsembri kavas on veel Al Dimeola, Aleksei Kozlovi loengkontserdid, jazzikontserdid lastele jms. Ka uues kontserdipaigas Yauza Palace’is on paar korda  kuus jazzikontsert, Tšaikovski saalis kord kuus jne. Veel on jazzi kontserdikohtadena tuntud Gnessinite-nimeline muusikainstituut, polütehnikamuuseum, Juudi kultuurikeskus, Jazzy Kitchen ja Stuudio7, Ray Gallery jpt. Moskva tähtsamad jazzifestivalid on Igor Butmani „Triumf of Jazz” veebruaris, juunikuine „Usadba Jazz” Arhangelski mõisas Moskva lähistel ja „Jazz at the Hermitage Garden” augustis. Moskva jazzmuusikuid pole ammu oma  kõrvaga kuulnud, küll aga kajastavad Jazz.Ru ajakirjanikud väga hästi Eesti jazzisündmusi, näiteks oli viimases numbris pikk intervjuu noore bassisti Peedu Kassiga. Moskvaga tasub kahtlemata jazzisuhteid värskendada. Nagu grusiinlased on ka venelased liialt kinni ameerika standardite mängimises, kuid sealgi oli ja on meeldivaid erandeid ning neid loomingulisi muusikuid tahakski Eestis rohkem kuulda. Kui seal ida pool elatakse veel möödunud  aegade tuules, siis Soome kohta seda küll öelda ei saa. „Tampere Jazz Happening” on Euroopa üks põnevamaid festivale, kus ihkaksid esineda ka eesti ägedamad improvisaatorid, kes miskipärast pole veel löögile pääsenud, kuigi Euroopas esineb meie jazzmuusikuid üha sagedamini. Tõe huvides olgu öeldud, et üliharva pääsevad „Tampere Jazzi” pealavale ka soome oma muusikud. Tänavu langes see au osaks legendaarsele multiinstrumentalistile Juhani  Aaltonenile, kes, vaatamata oma 82 eluaastale, on vitaalne ja pühendunud muusik.   

Euroopa jazzist üllatas sel korral meeldivalt Das Kapital. Neid on kolm: saksofonist Daniel Erdmann, keda väga hästi teame koostööst Jaak Sooäärega, taani kitarrist Hasse Paulsen, kes nagu Erdmanngi elab nüüd peamiselt Prantsusmaal ja mängib sealsete muusikutega, ning  prantsuse trummar Edward Perraud, kellele annaksin virtuoosse löökpillitehnika ja põnevate helitekitajate kasutamise eest kümme punkti. Das Kapital esitas Hans Eisleri muusikat helilooja kolmest eluperioodist – see oli kui filmilike olustikustseenide jada, mille temaatiline materjal andis ülihästi edasi erinevaid meeleolusid ja isegi ideoloogiaid.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht