Jaak Sooäär: „… meie progressiivsust märgati”

Marje Ingel

Euroopa pop- ja jazzmuusika hariduse konverents EMTAs5. ja 6. veebruaril toimus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Euroopa Konservatooriumide, Muusikaakadeemiate ja Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (AEC – Association Européenne des Conservatoires, Académies de Musique et Musikhochschulen) popi- ja jazziplatvormi aastakonverents, kus osales 80 Euroopa muusikakõrgkoolide pop- ja jazzmuusika osakondade esindajat. AEC liikmete hulka kuulub 269 Euroopa professionaalsele muusikaharidusele  spetsialiseerunud organisatsiooni. Konverentsi üldteemaks oli „Konservatooriumid tänapäeva ühiskonnas”, mille raames käsitleti pop- ja jazzmuusika-haridusega seotud võimalusi ja probleeme. Põhiettekannetega esinesid Don McLean (McGill University, Montréal, Kanada), Erling Aksdal (Norges Teknisk-Naturvitenskapelige Universitet, Trondheim), Joe Townsend (Trinity College of Music, London) ning Udo Dahmen (Popakademie  Baden-Württemberg, Saksamaa).

Konverentsil jäi kõlama tõdemus, et lääne senises muusikahariduses domineeriv traditsiooniline instrumendiõpetuse erialatund, kus viimistletakse individuaalseid tehnilisi ja interpretatsioonilisi oskusi, ei pruugi tänapäeval olla enam piisav, sest ei valmista muusikut piisavalt ette tulevaseks erialaseks tööks. Muusikahariduses soovitati üle minna projektipõhisele õppele, nii et tudengid lahendaksid  loomingulisi ülesandeid nende tulevase ametialase tegevusega lähedases keskkonnas. Avaettekande pidas konverentsi ainus külaline väljastpoolt Euroopat, McGilli ülikooli Schulichi muusikakooli dekaan Don McLean Montréalist, andes ülevaate võimalikest õpetamisja uurimissuundadest muusikakõrgkoolides. Ta juhtis tähelepanu sõna „konservatoorium” paratamatutele kaastähendustele, mida peaksime teadvustama, et nende mõnigi kord  piiravast mõjust vabaneda ja täita see mõiste uue sisuga. Ettekande juhtlausega „Konservatooriumid, tõuske oma nimest kõrgemale!” ärgitas McLean ületama konservatiivset lähenemist muusikaharidusele, traditsiooni konserveerimise asemel seda renoveerima ning integratsiooni ja innovatsiooni kaudu rikastama. McGilli ülikoolis on muusikauuringud täielikult integreeritud kõigi ülejäänud teadusaladega. Interdistsiplinaarsusele lisandub  žanriteülesus, tasakaalu leidmine pillivaldamise oskuste ning loomingulisuse arendamisel ja õpetamisel, samuti suhtlemisoskuse arendamine.

Elavat vastukaja tekitas Erling Aksdali ettekanne „Fundamentalism vs. kultuuriline suhtelisus ehk žanrite probleem”, mis oligi rohkem mõeldud küsimuste tõstatamiseks kui nendele vastamiseks. Iseõppijana on Aksdal muusika kuulamise järgi õppimise kindel pooldaja  ning võrdles seda oma ettekandes lapsena emakeele omandamisega. Nii õpitaks erinevaid muusikastiile või -žanre kuulmise järgi kui keelt ning ka improviseerimine vastava žanri või stiili piires ei tunduks tudengeile võõrastav, kui neil oleks tänu kuulmise abil õppimisele „keele” reeglistik selge. Samuti rõhutas Aksdal, et tuleks loobuda eurotsentrismist, arvamusest, nagu oleks 12 tooni muusika universaalne põhikomponent, kuigi maailmas on  kultuure, kus heli tämber on palju olulisem kui kõrgus. Seda enam, et lääne klassikalise muusika automaatne eelistamine muusikahariduses on vastuolus UNESCO kultuurilise mitmekesisuse konventsiooniga. EMTA sai võimaluse konverentsi võõrustada tänu välissuhete prorektori Marje Lohuaru ning jazzmuusika osakonna juhataja Jaak Sooääre rahvusvahelistele kontaktidele ning eelnevale koostööle. Professor Lohuaru peab  EMTA tugevaks küljeks improvisatsiooni professuuri, mida pole kaugeltki igas Euroopa muusikakõrgkoolis. Olulise komponendina sisaldavad improvisatsiooniõpet ka siin korraldatavad rahvusvahelised suvekursused „Crossing borders”, mille Euroopa komisjon nimetas 2008. aastal Euroopa edulooks.

Dotsent Sooäärelt küsisin, kuidas hinnata muusikaakadeemia jazziosakonna positsiooni Euroopa (aga miks mitte ka kogu maailma) jazziharidust  pakkuvate kõrgkoolide hulgas. Jaak Sooäär: „Veidi rohkem kui viie tegutsemisaasta jooksul on meie jazziosakond tõusnud peaaegu nullist kindlasti Euroopa tubliks keskmikuks, kuid kuna me oleme pidevas koostöös Euroopa tippkoolidega (eelkõige Põhjamaade omadega, kus üldine tase on üks maailma kõrgemaid), siis on lootus edasisele arengule õigustatud. Ma arvan, et meie tugevus sõltub sellest, kuivõrd suudame leida õppetöös tasakaalu  traditsiooni õppimise ja loovuse arendamise vahel. Mõlemad on väga olulised. Enamik jazzikoole panustab jätkuvalt konservatiivsusele, kuid see ei saa lõputult kesta, sest nende lõpetajatele ei leidu tööturul rakendust. Samuti on teisest küljest ohtlik ainult loovusele rõhuda, sest nii kaob oskus muusikaajaloo rikkalikku varasalve kasutada.” AEC pop- ja jazziplatvormi aastakonverentsi võõrustamine EMTAs on Sooääre sõnul  „väga oluline, sest kui Euroopa ja muu maailma muusikahariduse juhtivad tegelased Tallinna ja meie kooli külastavad, siis nad näevad, et meil suhtutakse oma töösse tõsiselt ja õpetus on kõrgel tasemel. Laiemas perspektiivis on see väga tähtis meie muusikaelu rahvusvahelisele imidžile, sest konverentsi külaliste kaudu levib teave siin toimunust kiiresti, ning kui see on positiivne, siis see loob hea fooni ka teistele koostöö vormidele”.  Konverentsil osalejatele pakuti ka muusikalist külakosti. Reede õhtul, kohe pärast ettekannete lõppu, esinesid EMTA kammersaalis muusikaakadeemia üliõpilastest koosnevad improkoor ja -orkester õppejõudude Anto Petti ja Anne-Liis Polli juhatusel.

Samal hilisõhtul astusid NO99 jazziklubis üles EMTA ansamblid, teiste hulgas ka Free Tallinn Trio, kus koos eelnimetatud õppejõududega musitseerib Jaak Sooäär. Küsisin viimaselt veel, missugust  tagasisidet said EM TA ansamblid ja Free Tallinn Trio kontsertidel viibinud konverentsi külalistelt. „Jäi mulje, et külalised jäid meie pakutud kontsertidega väga rahule. Ma arvan, et meie progressiivsust märgati,” vastas ta.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht