Interpreet – sild helilooja ja kuulaja vahel

Iren Lill, klavessinist, EILi produtsent

Muusika ei ela mitte nootides, vaid muusikutes. Charles Ives Minu teismeeas tütar küsis, miks esitavad muusikud kontsertidel peaaegu eranditult ainult teiste loomingut. Miks ei mängi nad oma teoseid, mis oleks ju elav looming? Kui omakorda küsisin, kuidas kuuleksime siis Bachi, Mozarti ja teiste suurte, juba siitilmast lahkunud heliloojate teoseid, vastas ta, et pole sellele varem mõelnud. Kunstnikud ja kirjanikud ei vaja oma  loomingu vahendajaid – kõik, kellele on antud nägemine ja kes oskavad lugeda, saavad ka tänapäeval nautida Rembrandti, Goethe ja teiste kadunud meistrite teoseid. Muusikaga on teised lood: kuulajateni ei jõuaks suurem osa loodud ja loodavatest helitöödest, kui poleks interpreete, kes neid esitavad. On väga vastutusrikas ülesanne luua sild helilooja ja publiku vahele, tuua kuulajateni teos, mis muidu jääks paljudele vaid hulgaks tillukesteks  mustadeks täppideks noodipaberil. Eesti Interpreetide Liidu (EIL) põhieesmärkide hulka kuulub eesti klassikalise interpretatsioonikunsti arendamine ja väärtustamine ning selle üheks väljundiks on kontsertide korraldamine, muusikalise loomingu toomine publikuni.  

Õppimine on nagu vastuvoolu sõudmine. Niipea kui katkestad, triivid tagasi.

Benjamin Britten

Valmistumine interpreedi elukutseks algab juba varases lapseeas ja selle arendamine täiuslikkuseni ei lõpe kunagi. Muusik vajab enda vormishoidmiseks ja arenguks rohkelt esinemisvõimalusi. Orkestrimängust üksi ei  piisa, tipptasemel muusik peab saama esineda ka soolo- või kammerkavadega. EIL korraldabki oma liikmetele eelkõige kammerkontserte. Igal aastal laekub tipptasemel muusikutelt ligi sada taotlust, mille hulgast liidu juhatus valib välja kõige huvitavamad kavad ja koosseisud. Sellest valikust lähtuvalt paneb produtsent kokku hooaja kava ning korraldab kõik kontsertidega seonduva. Kahjuks jääb piiratud finantsvahendite tõttu teostamata hulk suurepäraste  muusikute tõeliselt häid ideid. Siinkohal ootaksime palju suuremat aktiivsust eesti muusikute rakendamisel ka riiklikelt kontserdikorraldajatelt. Tallinnas kuuleb EILi kammermuusikaõhtuid põhiliselt Kadrioru lossi saalis, kus tänu heale koostööle Eesti Kunstimuuseumiga toimuvad juba 2001. aastast kontserdid järjepidevalt kaks korda kuus. Kuna lossisaalis puudub orel, esinevad organistid Niguliste kirikus. Noorte muusikute konkursisaavutuste tunnustamiseks  on EIL paaril korral välja andnud eripreemia, esinemisvõimaluse sarja „Noored interpreedid” raames Mederi saalis. Pikka aega toimusid Kumu auditooriumis kunstiliike ühendava sarja „KuMu KUMU s” kontserdid ning möödunud hooajal proovisime ära ka Tallinna Kunstihoone saalid. Optimaalse akustikaga saali erinevate koosseisudega kammermuusika esitamiseks pole me Tallinnas kahjuks veel leidnud. 

Et kõrgtasemel muusikakultuur jõuaks ka pealinnast väljapoole, antakse järjest enam EILi kontserte mitmetes esinemispaikades Eestimaal: koolides, kirikutes ja kultuurimajades. On ju tore, kui meie muusikuid hinnatakse kõrgelt Amsterdamis, Viinis ja Kölnis, aga veelgi olulisem on, et oskaksime neid ka ise piisavalt väärtustada! Olen selle poolt, et mõned asjad jääksidki saladuseks, püüd asju mõista pole mulle iial lõbu pakkunud.       

Kui mulle tundub, et olen millestki lõplikult aru saanud, kaob mul selle vastu huvi. Seepärast tahan teha muusikat, mis jääb mulle hoomamatuks ja mida on ka teistel raske mõista.

John Cage 

Klassikaliste kammermuusikateoste esituse kõrval on interpreetide liit alati pannud suurt rõhku ka nüüdisheliloojate teoste tellimisele ja esitamisele. Heliloojad ja interpreedid on nagu ühe meeskonna liikmed, kes teineteiseta eksisteerida ei saa. 1924. aastal loodud Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts ühendaski endas nii heliloojaid kui interpreete, põhitegevuseks samuti kammerkontsertide korraldamine. Praegu on küll heliloojad ja interpreedid  koondunud iseseisvatesse loomeliitudesse, kuid koostöö siiski jätkub ning igal hooajal toimub EILi kontsertide raames mitmeid eesti heliloojate teoste esmaettekandeid. Olen aastatepikkuse esinemis- ja kontserdikorralduskogemuse jooksul tähele pannud, et muusika positiivne mõju inimestele on märgatav isegi väliselt. Sageli on kontserdile tulnud publik kas siis väsitavast tööpäevast või lihtsalt argimuredest üpriski kurnatud ilmega,  kuid kontserdi lõppedes on saal täis särasilmseid, tänulikke inimesi. Vahel küsitakse: milline on teie sihtgrupp, kellele on vaja kammermuusika kontserte? Ma ei ole märganud, et eksisteeriks üks tüüpiline „kammerkontserdi külastaja”. Publiku liigitamine vanuse ja muude kriteeriumide järgi ei ole siin kuidagi võimalik. Meie kontsertidel näen palju püsikülastajaid, kes käinud Kadrioru muusikaõhtutel juba sarja algusaastatest peale. Rõõmu teeb  seegi, et viimasel ajal on jälle saalides kooliealist publikut.   

Muusikal on kasvatuses oluline osa: rütmid ja helid tungivad sügavale hinge ja raputavad seda  kõige võimsamalt.

Platon

Tundub, et paljud muusikaõpetajad on võtnud südameasjaks õpilaste suunamise muusika juurde. Miks muidu kribivad mõnedki usinad õppurid sageli kontserdi ajal märkmeid teha – küllap on õpetaja pidanud vajalikuks teha vahetust kuulamiskogemusest muusikaõpetuse üks osa. See on tänuväärne töö, mida tunnustame õpetajate pileti hinnasoodustusega.  Loomulikult kehtib sooduspilet ka pensionäridele, õpilastele, üliõpilastele ja invaliididele. Tegelikult võib EILi kontsertidel ka täispileteid nimetada pigem sooduspiletiteks, sest Eesti tipptasemel muusikute esinemist saab nautida vähema raha eest kui õhtust seanssi superkinos. Meie soov on, et kõrgkultuur ei jääks kellelegi kättesaamatuks, hoolimata sellest, kas riik liigitub omasuguste seas parajasti viie rikkama või viie vaesema hulka.   

Muusika kõneleb iseenda eest – eeldusel, et anname talle selleks võimaluse.

Yehudi Menuhin

Kõrgtasemel kunsti viljelemiseks on alati vaja läinud metseenide tuge. EILi suurimateks  toetajateks on olnud kultuuriministeerium, kultuurkapital ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Meeldiv ja südamlik on olnud Aita Liiva lilleäri sponsorlus. Tänavu on rahaline toetus tunduvalt vähenenud ja järgmisel aastal on karta veelgi suuremaid kärpeid. Tänu ökonoomsele majandamisele, tööjõu vähesusele (EILis on kaks palgalist töötajat, kellest ühe tööks on kontsertide korraldamine a-st o-ni) ja entusiasmile on EIL suutnud oma tegevust  siiski ka praegustes tingimustes üleval hoida. Ometi loodame väga, et metseenlus ei kao ja armastus muusika vastu jääb, sest, nagu on öelnud Franz Schubert: kes muusikat armastab, ei tunne end iial õnnetuna.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming