„Improtest” õpetab musitseerimisest rõõmu tundma

Malle Maltis

Intervjuu Taavi Kerikmäe ja Mart Sooga      19. – 22. maini käib Tallinnas festival „Improtest”. Nii nagu pealkirjastki võib aimata, keskendub see improvisatsioonilisele muusikale ja seda  mitte üksnes praktilise musitseerimise seisukohast, vaid ka teoorias. Kontsertide, vestlusringide ja meistriklasside kaudu õpetatakse festivalil inimesi musitseerimisest rõõmu tundma, innustatakse muusikaõppureid improviseerima ja – miks ka mitte – juhukuulajaid muusikaga tegelema. Festivali korraldamise taga seisab kaks tegusat  muusikut ja improvisaatorit: pianist Taavi Kerikmäe ja kitarrist Mart Soo. 

Millest on festival „Improtest” alguse saanud ja mis teid kui korraldajaid omavahel ühendab? 

Mart Soo: Festival „Improtest” on välja kasvanud samanimelisest kontserdisarjast, mis sai alguse 2005. aasta sügisel. Toona unistasime salamahti, et ideaalis võiks kontserdisari igal hooajal lõppeda ka väikese festivaliga. Nüüd ongi meie luul täitumas. Taaviga oleme koostööd teinud juba aastaid. Näib, et muusika, mille sees meil on koos olnud kõige põnevam, on vaba improvisatsioon ja eksperimentaalne muusika. Oleme koos välja andnud ka CD „+1”, kus mängime koos selliste artistidega nagu Chris Cutler ja Jean-Marc Montera.

Taavi Kerikmäe: Näib, et improvisatsiooni puhul ühendab meid sarnane maitse. Oleme mõlemad ka kirglikud muusikatehnoloogia-huvilised. Tehnoloogia, mis avardab kõlamaailma. Näib, et meile mõlemale läheb korda kõlavärvidele ja tekstuuridele keskendatud muusika. Sel teemal meil omavahel jutuainet jätkub. 

M. S.: Mis puudutab „Improtesti”, siis peame oluliseks arendada Eestis improvisatsiooni tegevusvälja, tuua siia selle ala tippe, samas loodame tasapisi ka eesti improvisaatoritest välismaale teada anda. Improvisatsioonielu on Euroopas tegelikult päris aktiivne ja ka meie parematel mängijatel on sinna asja.       

Traditsiooniliselt kuuluvad „Improtesti” juurde lisaks kontsertidele ka vestlusringid ja meistriklassid. Mida huvitavat toob tänavune festival?

T. K.: Selle aasta festivali kavas on vestlusring „Do It Yourself” („Tee seda ise”), kus alternatiivmuusikuna  ellujäämise kunstist räägivad USA ansambli Sabot liikmed, kellel on selles vallas üle 20 aasta kogemusi. Täna kell 19.30 esitleme enne esimese kontserdi algust „Improtesti” hooaegade 2006–2008 duubelalbumit, mille annab välja Improtest Records. See on meie väike impromuusika plaadifirma. Plaadile on koondatud väljavõtted viimase kahe „Improtesti” hooaja kontsertidelt, kus esinejaiks on olnud teiste  hulgas näiteks nimekad Xavier Charles, Erhard Hirt ja Nöel Ackhoté. Eesti esinejatest on plaadil tegevad Riho Sibul, ansambel ASK:, Rainer Jancis, Lokaalraadio ja mitmed teised oma näoga artistid.     

Viie hooaja vältel on „Improtest” kokku toonud külalisesinejaid Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, USAst, Jaapanist, Soomest, Leedust ja mujalt. Sarja raames on esinenud veel Michel Doneda (Prantsusmaa), Uchihashi Kazuhisa (Jaapan), Jack Wright (USA), Jean-Marc Montera (Prantsusmaa), eesti muusikutest Taavo Remmel, Jaak Sooäär jt. Kes on peaesinejad tänavu?

M. S.: Festivali peaesinejad on vokaalduo Phil  Minton (Suurbritannia) ja Isabelle Duthoit (Prantsusmaa) ning trompetivirtuoos Axel Dörner (Saksamaa), kes on oodatud külaline improvisatsioonifestivalidel üle maailma. Ta on loonud täiesti unikaalse trompetimängu käsitluse, kasutades hulgaliselt nn laiendatud mängutehnikaid. Minton ringleb impromaailma tipus juba 30 aastat. Duos prantsuse lauljannaga moodustavad nad uskumatu koosluse, mis kompab inimhääle piire. Homme  annab duo EMTAs kõigile soovijaile ka tasuta meistriklassi.   

Kes eesti muusikutest üles astuvad ja mille  poolest on nad teile kui korraldajatele silma jäänud?

T. K.: Festivalil astuvad üles ka EMTA muusikaüliõpilased ja Tallinna ülikooli tantsuüliõpilased. Meile on oluline, et ka muusikaõppuritel oleks võimalus esineda ja leida oma isikupärane väljenduskeel. Tänasel kontserdil (kl 19.30 Kanuti gildi saalis) on võimalik kuulda suurepärast ansamblit Beggars Farm, kelle seekordne instrumentaarium koosneb põhiliselt lintmakkidest.  Kvartett Liis Jürgens – Liisa Hirsch – Tanel Paliale – Leonora Palu kombineerib akustilist harfi, klaverit ja flööti elektroonikaga.

M. S.: Ka festivali kuraatorid Taavi ja Mart astuvad üles kitarri, teremini ja live-elektroonikaga.   

Millist rolli mängib improvisatsioonioskus tänapäeva muusiku elus?

T. K.: Improvisatsioonioskus on läbi sajandite olnud muusikategemise loomulik osa. Tänapäeval aga sõltub improvisatsiooni määr palju muusika kontekstist. Mõne muusikalise konteksti osa on improvisatsioon lahutamatult, teisel puhul võib muusikalise tekstiga improviseerimine olla taunitav. Näiteks oskus klassikalisele klaverikontserdile ise kadentsi improviseerida  on kahjuks peaaegu kadunud.

M. S.: Nüüdismuusikas seevastu eeldab helilooja interpreedilt sageli improviseerimisoskust.   

Lisaks aktiivsele muusikuelule tegutsete  mõlemad ka õpetajana (Mart Soo õpetab kitarri Otsa koolis ja muusikaakadeemias, Taavi Kerikmäe õpetab EMTAs improvisatsiooni ja kaasaegset muusikat). Millist eesmärki teenib improvisatsioon kui õppeaine muusika õppekavas?

M. S.: Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga, on vabaimprovisatsioonist Eestis saanud igati respekteeritud õppedistsipliin nii keskastme kui ka kõrgastme muusikahariduses. Kõigist  õppuritest ei peagi saama fanaatilisi improviseerijaid, aga selles protsessis osalemine aitab kindlasti paremini mõista muusika toimimisprotsesse ja mehhanisme.

T. K.: Improvisatsioon õpetab mängijale tegelikult väga palju tema enda kohta. Improviseerimine on elukestev protsess.

Küsinud Malle Maltis

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht