Ühtelaulmine Pärnus

Marge-Ly Rook?

28. maist 1. juunini peeti Pärnus VII rahvusvahelist koorifestivali. Osavõtjaid oli kokku 24 koori, külalised tulid Soomest, Tšehhist, Lätist ja Austriast. Tänavu poolemiljonilise eelarvega muusikapidustuse kese oli nagu alati Pärnu kontserdimaja, kus toimus kolm ulatuslikku kontserti ja rahvusvaheline rahvalaulukonkurss. Festivali avakontserdil esitati Carl Orffi lavaline kantaat „Carmina burana”, mille ettekandel osalesid Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli koorid ning lastekoor Severáček (Tšehhi) ja Pärnu Linnaorkester. Soleerisid Aile Asszonyi (imeliste osadega „In trutina” ja „Dulcissime”) ja karakteriterohke Mati Turi, dirigeeris Jüri Alperten ning teose meeleoluderohke esitus tunnistas festivali väärikat algust.

Festivali üks olulisemaid külgi on korraldada kontserte üle kogu maakonna: nelja päeva jooksul kõlas Pärnu linnas ja maakonnas lisaks eelmainituile veel 12 kontserti. Maakondlikke kontserte peab festivali korraldustoimkond eesotsas festivali kunstilise juhi Ave Sopiga üheks festivali olulisemaks tahuks, sest maale valgub kultuuri aasta-aastalt aina vähem.

Festivali teine, traditsiooniline telg on üldsuse tähelepanu pööramine koorimuusika jätkusuutlikkusele ning seks puhuks korraldatakse suurejooneline noorte- ja lastekooride suurkontsert. Tänavu esines seal kuus vahvat koori tehniliselt nõudlike ja loominguliste kavadega. Kontserdi üldmulje jäi lootusrikas ja positiivne: kõigest ühe hooaja tegutsenud Pärnu Noortekoor (dirigendid Anne Uusna ja Karin Veismann) musitseeris meeleolukalt eriti Raimond Lätte ja Anti Marguste repertuaari esitades, lastekoor Pöial-Liisi (Karin Veismann ja Annely Kuningas) jäi kõrva esteetilise kõlapildi, kandva tooni, hea ansamblitunnetuse ning vahva repertuaariga (Mart Siimer ja Hans Hindpere). ETV Noortekoor (Külli Kiivet) esitas teatraalse lavanumbri (suisa kostüümide vahetusega!) ning noortekoor Argentum Vox (Toomas Voll) oli dünaamiliselt hästi tundlik.

Välisesinejaid oli sel kontserdil kaks: lummavalt rahvamuusikaseadeid esitanud lastekoor Spīgo (Läti, Līga Celma), kelle vokaalsed võimed ulatusid korraliku naiskoori omani, ning lastekoor Severáček (Silvie Pálková, omapärase kõlapildiga, hea ansamblitunnetuse ja fraseerimisega muusikaüksus, mida kaunistas mõnes laulus ka lauljate instrumentaalansambel.

 

Rahvalaulukonkurss kui tähtsündmus

Festivali üks tähtsündmusi oli rahvalaulukonkurss, kus esinejaid hindas rahvusvaheline žürii: professor Ene Üleoja, rahvamuusik Anu Taul, muusikateraapiat, koorijuhtimist ja klaverit õppinud Andrea Angelini (Itaalia), Eesti poiste- ja meeskooriliikumise mootor Hirvo Surva ning eesti (hetkel Itaalias tegutsev) lauljanna Aile Asszonyi, kes on laulnud Eesti Filharmoonia Kammerkooris ning õppinud laulmise kõrval ka koorijuhtimist.

Konkursist osa võtnud koorid andsid üsna ilmeka pildi praegu koorimuusikas toimuvast ning kavades olid esindatud rahvamuusika nii autentses vormis kui kaasaegsetes töötlustes, suuresti oli rõhku pandud ka kooride esinemise visuaalsele küljele.

Interneti-foorumist alguse saanud Tallinna koori Catena repertuaaris on mitmete rahvaste rahvalaulud ja vanamuusika, ometi esines konkursil regilaulu esitamisel stilistilisi vigu ja intonatsioonilisi vääratusi. Tšehhi lastekoor Severáček nautles muusikas kulgemist suurima näitlejameisterlikkusega, kuulajale jäi kava aga pisut ühekülgseks. ETV Noortekoori dünaamiline skaala võiks olla ehk laiemgi, küsimusi tekitas ka segakoorilaulude seadete suhteliselt karakterivaene esitamine, kuid suurt tunnustust tuleb jagada koori üldisele hääletekitamis-kultuurile (Teele Jõks).

Suure koosseisuga Suomen Laulu (Soome, Eslo Kallio) kavva tõi viimane soome rahvalaul pisut elevust, kuid üldpilt jäi kahvatuks ja detailivaeseks. EBSi Kammerkoor (Sille Ojastu, Tõnno Piigli) üllatas küll toreda piano-nüansiga, kuid intonatsiooniprobleemid kriipisid kõrva siiski kahetsusväärselt palju.

Lastekoori Spīgo esinemine oli suisa hüpnotiseeriv, efektse algusega kava oli arendatud teatraalsete elementidega etenduseks. TTÜ Akadeemilise Naiskoori (Raul Talmar) rahvalaulutöötluste solistid olid küll hästi valitud, mehhiko rahvalaul jäi aga liiga põhjamaiselt vaoshoituks, samuti esines ansamblilisi probleeme. Pärnu Kammerkoor (A. Sopp, A. Uusna) paelus kuulajaid pehme ümara tooni, võimetekohase repertuaari ja toredate rahvalauluseadetega (Hain Hõlpus). Loo Kammerkoori muusikalised taotlused olid selgesti tunnetatavad, kuid jäid pisut tehnika taha kinni; esimesel välisreisil olev Vocale Mostviertel (Austria, Edgar Wolf) tõi lavale joodeldamismaiku ja nostalgiat. Slavonic Tractor (Soome, Anna-Maija Ihander) saavutas oma viimistletud, tämbriterohke ja erakordselt rikkaliku helipildiga muusikaliste piltide esituse eest konkursi võidu ning koos grand prix’ tiitliga laekus nende rahakotti 2008 eurot.

Loomulikult on siinkirjutaja arvamused subjektiivsusest kantud ning pole absoluutsed, kuid kokkuvõtteks saab siiski öelda, et suvepealinnas toimunud kooripidustus oli meeldiv vahepeatus enne järgmise aasta üldlaulupidu ning andis ühtehingamistunnet nii lauljatele kui kuulajatele.

Klassikaraadio salvestas kõnealusel festivalil ning valitud palad on eetris saates „Küll mina laulan” alates 13. juunist.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming