Hetk ajas

Vaike Kiik-Salupere

Jõuluaaria” kolm kontserti: 27. XI, 4. ja 11. XII Tallinna Jaani kirikus. Kontserdi kuulajale mõjub Jaani kiriku uus interjöör väga sooja ja heledana. Akustika on suurepärane ja lisaväärtuse kontserdipaigana annavad orelid, millest üks asub all altari juures. Kõik kolm „Jõuluaaria” kontserti erinesid peale esinejate ja kavavaliku ka stiililiselt ja emotsionaalselt. Kontserte ühendavaks nimetajaks võib pidada esinejate kõrget professionaalsust. 

Esimesel kontserdil musitseerisid metsosopran Helen Lokuta, tšellist Marius Järvi ja organist Ulla Krigul. Lokuta kavavalik oli kolmest kontserdist kõige nõudlikum ja eeldas enim tehnilist meisterlikkust. Lokutast on kujunenud väga kauni ja ühtlase tämbriga, suurepärane metsosopran, kelle tehniline üleolek esitatavates teostes oli tõeliselt nauditav. Eriti kaunilt kõlasid metsosoprani esituses Antonin Dvořáki „Laulud piiblitekstidele”, kus tema soojatämbriline  hääl täitis ühtlase tooniga kogu ruumi. Ulla Kriguli värvikas tämbrivalik orelil ja Marius Järvi tšello laulev toon olid suurepärases ansamblis ja kooslus mõjus orkestraalselt. Händeli aaria „Rejoice” oratooriumist „Messias” tõi kavasse elavust ja kiired tehnilised jooksud olid justkui loodud lauljanna häälele. Tšello suurepärast kõla ja emotsionaalset haaravat esitust sai nautida Järvi ja Kriguli esitatud Toivo Kuula „Sõnadeta laulus”. Jõulude eel ja ajal sagedasti  ette kantav Bachi Prelüüd C-duur BWV547 oli Ulla Kriguli esituses täpne ja kõlarikas. Kindlasti kuulusid kontserdi eriliste õnnestumiste hulka „Laudate Dominum” Mozarti teosest „Vesperae solenne de confessore” ja Ingli aaria „Vaikselt ja õrnalt, kallilt lunastatud hing” Elgari oratooriumist „Gerontiuse unenägu”. Elgar järgis selles teoses Bachi eeskuju, kirjutades pühenduse „A.M.D.G.” (Ad maiorem Dei gloriam/ Suurimaks auks Jumalale) ning laulja, tšello ja  orel andsid vastava meeleolu sisendusjõuliselt edasi. Emotsionaalselt meeldejäävaks kujunes Desdemona palve „Ave Maria” Verdi ooperist „Othello”. Kontserdi lõpunumbrid Regeri „Maria hällilaulu” ja Adami „Oo püha öö” esitas laulja eesti keeles, kauni häälekäsitluse ja väga selge diktsiooniga. Oreli- ja tšellopartii tegid kogu kontserdist orkestraalse kõlaga nauditava õhtu. Väga meeldiv oli kavast leida laulude eestikeelsed tõlked, mis aitasid kuulajatel esitatava  sisust täpsemalt aru saada. 

Teine „Jõuluaaria” kontsert oli silmapaistvalt  emotsionaalne, väga hästi koostatud ja kuulajatele äratundmisrõõmu pakkuva kavavalikuga. Esinejateks olid tenor Oliver Kuusik, trompetist Indrek Vau ja organist Piret Aidulo. Kontsert algas pidulikus meeleolus: kõlas Purcelli „Trumpet voluntary” Vau ja Aidulo suurepärases esituses. Trompetisti esinemist iseloomustas esimestest lugudest peale väga kaunis ja soe toonikäsitlus ja silmapaistev virtuoossus. Aidulo-Vau ei andnud kuulajatele  meditatiivset unelemisaega, vaid viisid publiku kohemaid teise reaalsusesse – suurejoonelisse muusikamaailma. Händeli tuntud aaria „Lascia ch’io pianga” ooperist „Rinaldo” kõlas üllatuslikult esmalt pehmetämbrilise trompetilt ja alles seejärel liitus tenor. Oliver Kuusiku mahe ja pehme tenorihääl köitis kuulajaid nii, et seljaga esinejate poole istunud inimesed keerasid end üksmeelselt ümber, et näha kauni hääle allikat.

Väga meeldiv on kuulata  lauljat, kes on ise esitatavast emotsionaalselt haaratud, ja viibib maailmas, mida ta esitab, ja viib seeläbi endaga kaasa ka kuulajad. Vau on väga kindel esineja ning oreli ja trompeti koosmusitseerimine oli erakordselt nauditav. Tõeliselt piduliku meeleoluga ja suurepäraselt teostatud oli ka anonüümse autori Sonaat trompetile ja orelile. Üllatust pakkus tavapäraselt tenorite repertuaari kuuluv Händeli Largo e Xerxese aaria ooperist „Xerxes”  trompeti meisterlikus esituses. Ansambliline koosmäng organistiga oli erakordselt nauditav ja viis mõttele, et meie muusikud võiksid esineda mis tahes kuulsatel kontserdilavadel. Giordani „Caro mio ben” oli esitatud harjumuspärasest kiiremas tempos, kuid arvestades tenori kirglikkust, sisust ja sõnadest lähtumist, lisaks veel hurmavat pianissimo’t, oli selline lähenemisviis vägagi kohane. Meditatiivset hetke pakkus Aidulo esitatud Bachi koraalieelmäng  „Nun komm, den Heiden Heiland”, mis viis kuulajad sujuvalt lummava legato’ga Schuberti „Du bist die Ruh” meeleollu. Piret Aidulo on erakordselt värvika registrite käsitsusega organist, kindel ja toetav ansamblis ja alati nauditav solist. Schuberti „Ave Maria” sai oma alguse jällegi kauni ja laulva tooniga trompetilt ja jätkas emotsionaalset tõusu tenori hingestatud laulus. Regeri „Pastorale” hällitas kuulajaid uue emotsionaalse  tõusu ootel, milleks sai Francki „Panis angelicus”. Järgnesid jõuluaja tuntud lood: XVIII sajandi hümn „Adeste fideles” („Kõik usklikud tulge”), Händeli „Joy to the world” („Rõõmu maailmale”) ja Adami „Oo püha öö”. Kõigis neis lugudes sobitus trompeti kõla suurepäraselt tenorihäälega ja kõlarikas orelimäng erakordselt meeleolukas. Kontserti lõpetav Bachi koraal kantaadist „Jesu bleibet meine Freude” algas trompetisoologa ülevalt  oreli juurest. Samal ajal tulid tenor ja organist publiku ette, Jaani kiriku teise oreli juurde ja kõlas õrn „Püha öö, õnnistud öö”. Kontserdi lõppedes aplodeeris publik püsti seistes. Kolmas kontsert erines eelnenutest kavavaliku kindla rõhuasetusega vanamuusikale ja võlus kuulajaid meditatiivse sisendusjõuga. Erakordselt hästi mõjus publikule kontserdi esitamine kuulajate ees, all asuva oreli juurest. 

Juba organist Toomas Trassi meisterlikult esitatud Praetoriuse advendihümn „Alvus tumescit virginis” teenis publikult suure aplausi. Trassi isikupärast mängu oli tunda kõikides esitatud teostes. Bass-bariton Uku Joller on kujunenud kauni, ühtlase ja kandva häälega arvestatavaks lauljaks. Weckmanni „Rex virtutu”, Alessandro Grandi ja Lodovico da Viadana „Salve regina’d” olid laulja meisterlikkuse kindlaks kinnituseks. Vioolamängija Anne Ilveselt sai publik kuulda  sametise tämbriga ette kantud Benedetto Marcello Sonaati F-duur. Trass organistina on imetlusväärselt leidlik ja haarav muusik. Sama veenvalt, kui Trassi esitatud Praetoriuse jõuluhümn „A solis ortus cardine” ja „Summo parenti gloria”, kõlas ka võimas lõpulugu Scheidti „Benedicamus Domino”. Kaunis muusika ja meisterlik esitus! Sarja „Jõuluaaria” lõpetavad homme Nigulistes Iris Oja (metsosopran), Aleksander Hännikäinen  (oboe) ja Ene Nael (orel, klavessiin).

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht