Helid Eestist Usedomi saarel

Aino Siebert

Saksamaa Usedomi muusikafestival on pühendatud traditsiooniliselt Läänemere maade kultuuri tutvustamisele. Tänavu 21. septembrist kuni 12. oktoobrini oli XX festivali peakülaline Eesti. Muusikasõpradel oli võimalik külastada 35 kontserti, kus esineb rohkem kui 700 muusikut. Peale kontsertide sai päikesesaarel tutvuda veel Mare Vindi ja Margus Meinarti kunstiteostega.

Festivali avas Peenemündes Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa peaministri Erwin Selleringi ja Eesti suursaadiku Kaja Taela juuresolekul Kristjan Järvi oma Balti noorteorkestriga (Baltic Youth Philharmonic). Kavas oli Skrjabini „Ekstaasipoeem”, Erkki-Sven Tüüri Kontsert fagotile ja orkestrile, solistiks Martin Kuuskmann, ja Henk de Vliegeri seatud sümfooniline seiklus „Sõrmus”, mille aluseks on Wagneri „Nibelungi sõrmuse” teemad. Ovatsioonidele ei tulnud kontserdi järel lõppu. Milline kontsert! Milline edu! Endast kõik andnud noor maestro, solist ja orkester jaksasid mängida veel Händeli „Veemuusika” avamängu Daniel Schnyderi seades, Tšaikovski „Narride tantsu” muusikast näidendile „Lumivalgeke” ja finaali Hugo Alfvéni balletist „Kadunud poeg” – needki täie energia ja säraga. Lõpuks ei jaksanud saali kogunenud tuhat inimest enam plaksutada, vaid hakkasid oma vaimustust avaldama braavo-hüüete ja jalgade trampimisega. Üks meie aja dünaamilisemaid dirigente tõi kontserdile järgnenud vastuvõtul esile: „Eestlaste ajaloos mängib meri olulist rolli – see on meie uks suurde maailma. Seetõttu on rahvas mentaalselt väga vaba, ent ikkagi kodumaaga tihedalt seotud. Kui ma dirigeerin, siis ei tunne ma ennast ameeriklasena, vaid eestlasena, kellele on eesti kultuur, keel ja eluviis väga lähedane.” Varemgi Kristjan Järvi kontserte külastanud peaminister Erwin Sellering tõdes, et on „iga kord vapustatud sellest, kuidas ta orkestri käima lükkab”.

Balti noorteorkestri õpetajad ei jätnud samuti musitseerimisvõimalust kasutamata. Moto all „Läänemere meistrid” tekkis USAs elava šveitsi helilooja, saksofonisti ja flötisti Daniel Schnyderi eestvedamisel Jan Bjørangeril (viiul), Paul Cortesel (vioola), Martin Kuuskmannil (fagott) ja Damien Bassmanil (löökriistad) omavahel heliflirt, mis elektriseeris publikugi. Usedomi vanim, Liepes asuv väike luteri kirik oli äkiliselt täis Griegi, Johann Sebastian Bachi ja Vivaldi muusikat ja seda äärmiselt meeli erutavas džässivormis. Oma muusikatreenereid toetasid mänguga BYP liikmed Dalia Simaškaitė, Ignė Pikalavičiūtė ja Jakob Petzl. Lõpetuseks mängiti Schnyderi enda kirjutatud helitöö „Karāchi”, mis oli pühendatud Kristjan Järvile. Autorgi oli kirikus ja elas maailmaklassi instrumentaalsolistide esitusele andunult kaasa. See oli muusikaelamus par excellence ja tekitas kohalolijates suurt õnnetunnet, mida jätkus mitmeks päevaks tagantjärelegi!

Soojalt võeti samuti vastu Krummini St. Michaelise kirikus esinenud Hortus Musicus. Andres Mustoneni varajase muusika ansambel oli tuntud juba Saksa DVs, ka Usedomi saarel on eestlased kontserteerinud juba varem, nimelt aastal 1999. Mitmetel idasakslastel on ansambli nõukogudeaegsed heliplaadid veel kodus kapiski, teadis Ostsee-Zeitungi kriitik Ekkehard Ochs, kes tõi oma artiklis esile Hortus Musicuse suurepärase musitseerimishinge ja improviseerimistalendi. „Esitus oli suur helipidu: kaasakiskuv, lüüriliselt väljendusrikas ja professionaalselt loomulik,” hindab saksa muusikaajakirjanik kuuldut. Ka festivali dramaturg Jan Brachmann kiitis ansambli kunstilist taset ja tunduvalt laiendatud repertuaari. Krumminis sai publik peale euroopa kõrgkultuuri muusika kuulda veel Balkani, Lähis- ja Kaug-Ida rahvuslikke helisid.

Saksamaal elav leedulane David Geringas on Usedomi muusikafestivali traditsiooniline külaline. Tema järgis vanu lossitraditsioone, kus õhtuti koguneti saali kuulama kõrgelennulisi helitöid. Seekord oli tšellist kutsunud endaga koos Stolpe lossi musitseerima eestlased Selvadore Rähni (klarnet) ja Kalle Randalu (klaver). Programm oli värskendavalt ebakonventsionaalne: Arvo Pärdi „Peegel peeglis”, Erkki-Sven Tüüri „Arhitektoonika II”, Benjamin Britteni Sonaat tšellole ja klaverile, Lepo Sumera „Quasi improvisata” ja lõpetuseks tehniliselt ülinõudlik Johannes Brahmsi Trio klarnetile, tšellole ja klaverile a-moll op. 114. Muusikakriitik Ochs toob esile: „See oli õhtu, kus tehti väljendusrikast, kõrgprofessionaalset muusikat, kuigi tundus, et esinejad ei ammendanud kõiki helitundlikkuse varusid.”

„Täie hooga Beethoven!” – kõlas kontsert Peenemündes, kus Paavo Järvi juhatas oma kauaaegset orkestrit Deutsche Kammerphilharmonie Bremen. Maestro ja muusikakollektiivi esitused ja lindistused on saanud maailmas suure tähelepanu osaliseks, imetletakse ennekõike interpretatsiooni suurt intelligentsi. Samuti, nii arvavad muusikateadlased, olevat Bremeni orkester ja tema kunstiline juht tänapäeval üks paremaid muusikakollektiivi ja tema dirigendi kombinatsioone. Järjekordselt väljamüüdud saalile esitati Arvo Pärdi „Cantus in memoriam Benjamin Britten” ja „Fratres” ning Ludwig van Beethoveni IV ja VI sümfoonia. Peenemünde ebatavaline kontserdisaal lausa kees vaimustusest. Publik tõusis püsti ja plaksutas tormiliselt. Kuigi Paavo Järvi kiirustas lennukile, järgmine esinemine oli juba ootamas, ei jätnud ta joovastuses muusikasõpru lisapalata. Kontserdi külaliste seas oli viiuldaja, Tallinna konservatooriumi professori ja omaaegse rektori Vladimir Alumäe lesk Silvi Alumäe ning Rosmarie Paulsen-Waas, kelle vanaisa Johannes Karl Paulsen oli olnud Alumäe õpetaja.

Peenemünde Hitleri armee uurimiskeskus, kus natside võimuloleku ajal konstrueeriti tuntud raketiteadlase Wernher von Brauni juhtimisel sunnitööliste abil mürske V1 ja V2 (V tähendas Vergeltungswaffe, s.t kättemaksurelv), on muudetud nüüd hea akustikaga kontserdisaaliks, kuhu mahub tuhat kuulajat. Mitmeti on arutatud, kas tehas, kus kannatasid sajad süütud inimesed, on üldse õige koht musitseerimiseks. Kuid, nagu on öelnud vanameister Kurt Masur, kes on ka üks Usedomi muusikafestivali asutajatest ja nüüdseks au­patroon, Peene­münde hoiatab ja lepitab. Maestro ise, keda autasustati Usedomis Euroopa 2013. aasta kultuuriauhinnaga, dirigeeris Balti noorteorkestri ees Peenemündes Bruckneri neljandat sümfooniat „Romantiline”, samuti Wagneri avamänge ooperitele „Tannhäuser” ja „Nürnbergi meisterlauljad”. Peale Wagneri on tänavuse festivali kavades esindatud ka teised tänavused juubilarid Witold Lutosławski (1913–1984) ja Benjamin Britten (1913–1976).

Festivali algusepäevad tõid esile, et Usedomi saarel armastatakse kultuuri. Korraldajatel eesotsas intentant Thomas Hummeliga ei olnud ilusatest sügisilmadest hoolimata kontserdisaalide täitmisel mingeid raskusi ehk nagu
@schriftstehler Twitteri kaudu esile on toonud: „Samal ajal kui Sylti saarel kõnnivad jälle rikkad ja ilusad, kolavad Usedomil ringi intellektuaalid.”

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming