Heino Elleri preemia

Sirp

Täna antakse teatri- ja muusikamuuseumis pidulikult üle 2009. aasta Heino Elleri preemiad. Sirp küsis Alo Põldmäelt, kes muusikuist tänavu välja valiti. Alo Põldmäe: Heino Elleri sünnipäeva eel tuli traditsiooniliselt kokku Elleri muusikapreemia nõukogu koosseisus Olav Ehala (Eesti Heliloojate Liit), Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), Toomas Siitan (Eesti Muusikateaduse Selts), Kadri Leivategija (Ellerinimeline  Tartu Muusikakool), Marko Lõhmus (Kultuuriministeerium), Ülle Reimets ja Alo Põldmäe (Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum). Iga-aastast preemiat annab muusikamuuseum välja aastast 1998 ja kuulutab välja Heino Elleri sünnipäevaks, 7. märtsiks.

Statuudi järgi võivad preemia saada noored heliloojad oma viimaste aastate loomingu eest ja/või muusikateadlased, interpreedid ja muude elualade esindajad, kelle tegevus on  oluliselt kaasa aidanud Elleri elu- ja loometee tutvustamisele. Koos rahalise preemiaga saavad laureaadid diplomi ja Heino Elleri enda voolitud jalutuskepi. Tänavu esitati meeldivalt palju preemia nominente. Noore helilooja preemiale kandideerisid Mari Vihmand, Erki Meister ja Tauno Aints, interpreetidest pianist Sten Lassmann ja koorijuht Ants Sööt, muusikateadust esindasid Tiia Järg ning albumi „Heino Eller in  modo mixolydio” koostajad Reet Remmel, Mart Humal ja Rein Seppius (kunstnikuna), märkimaks tööd Elleri mälestuse jäädvustamisel ja loomingu propageerimisel oli nominendiks ka Elleri-nimelise Tartu muusikakooli direktor Kadri Leivategija. Nõukogu otsustas määrata preemia noorele heliloojale Tauno Aintsile ja albumi „Heino Eller in modo mixolydio” koostajatele Reet Remmelile, Mart Humalale ja Rein Seppiusele.  Tauno Aints (s 1975) on lõpetanud 2004. aastal Eesti muusikaakadeemia, kus ta õppis Lepo Sumera ja Helena Tulve juures. Praegu õpetab ta ise Tallinna muusikakeskkoolis ja Otsa-nimelises Tallinna muusikakoolis. Aintsi kandidatuuri esitasid heliloojate liit ja Tõnu Kõrvits.

Esile tõsteti tema viimaste aastate loomingulist aktiivsust nii kammer-, sümfoonilise kui ka kooliloomingu osas. Ära märgiti Aintsi oratoorium „Aeg armastada”, aga ka tema muusikalised tõlgendused Veljo Tormise ja Gustav Ernesaksa loomingust, samuti lastemuusikat. Auhinnates albumit „Heino Eller in modo mixolydio” peeti silmas koguteosest lähtuvat üldkultuurilist väärtust, sest kõrvuti Elleri loome- ja elutee kajastamisega on kogumikus suur kaal ka Elleri aja üldkultuurilisel taustal, väljapaistvate inimeste hinnangutel Heino Ellerile kui loojale ja mitme heliloojate põlvkonna koolitajale. Kunstnik Rein Seppiuse  süvenenud lähenemine raamatu rikkalikku pildimaterjali on tuntavaks abistajaks raamatu sisuliste aktsentide lahtimõtestamisel.

Albumi tekstiosa koostajad Reet Remmel ja Mart Humal on mõlemad Elleri teemat käsitlenud ka oma varasemais muusikateaduslikes uurimistöödes. 1980. aastal muusikateaduse erialal (juhendaja Arne Mikk) konservatooriumi lõpetanud Reet Remmel on töötanud kirjastuses Eesti Raamat, kultuuriministeeriumis  muusikaspetsialisti ja -nõunikuna ning välissuhete osakonna juhatajana. Aastast 2005 on ta Londonis Eesti saatkonna kultuurinõunik. Tema muusikateaduslikest töödest suuremad on raamat „Heino Eller” (koos Mart Humalaga, Leningrad 1989) ja Heino Elleri biograafiline fotoalbum (1988). Viimane tõi talle ka eesti muusika aastapreemia (1988). Muusikateadlane Mart Humal on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1970.  aastal klaveri- (Heljo Sepa klass) ja 1973. aastal muusikateaduse (juhendaja Heino Jürisalu) erialal ning täiendanud end Leningradi konservatooriumi aspirantuuris (juhendaja Rein Laul). Aastast 1977 olnud Eesti muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud (aastast 1992 professor) ning uurinud muusikateadlasena peamiselt eesti muusikat ja muusikateooria üldprobleeme. Tema töid on varem hinnatud eesti muusika aastapreemia  (1985, 1988) ja ka Heino Elleri muusikapreemiaga (2000). Kunstnik Rein Seppius (lõpetas Tallinna Pedagoogilise Instituudi ja Eesti Kunstiakadeemia graafika erialal) alustas oma kunstnikuteed ajakirja Kultuur ja Elu kujundajana ja on praegu ajakirja Anne peakunstnik. Suur osa tema raamatukujundustest on seotud kirjastuse SE&JS väljaannetega, sh raamatud ja album Neeme Järvist, Urmas Oti „Playback” ja „Carte blanche”, Eduard Tubina album ja raamat Vootele Veikatist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming