Festival ?Orient? laieneb ka väljapoole Eestit

Mirjam Tally

 

Hiinlanna Lan Wei-wei esitab festivalil Tan Duni Kontserti keelpilliorkestrile ja pipa?le..

Festival ?Orient 2005? kestab sel aastal 3. ? 8. V ja enne, kui õieti avalik info on inimesteni jõudnud, on üks festivali tippsündmusi, hiina kunqu-ooperi etendus Tallinnas juba peaaegu pool aastat enne festivali toimumist välja müüdud. Praegu on juurde plaanitud üks lisakontsert Tallinnas ja loodetavasti pääsevad kõik kunqu-ooperi huvilised etendustele vähemalt Tartus, Pärnus või Riias. Mis selles salapärases kunqu-ooperis nii ligitõmbav tundub? Ühest küljest küll eksootika, ent eksootika on siiski pelgalt moekas sõnakõlks ? sisuliselt on see ebatavaline võimalus näha traditsioonilise hiina teatri ühte vanimat ja rafineeritumat stiili, mis on elus tänapäevani. Usutakse, et kunqu-ooperi juured võivad viia tagasi III aastatuhandesse eKr, kuna siin on ka hiina teatri vanade esitusvormide sugemeid.

India klassikaline ja nepaali rahvamuusika (Ensemble Sur Sudha, Ranajit Sengupta, Aditya Kalyanpur jt 5. ja 6. V) kõlavad küll õhtumaistes kontserdipaikades, mis aga muunduvad justkui orientlikeks salongideks koos temaatiliste vaipade, patjade, saride ja lõhnaküünaldega.

7. ja 8. V jätkub ?Orient? aga bhutani rahvamuusika ja hiina traditsioonilise muusikaga. Hommikumaade muusikute kõrval ilmub 6. V kontserdil rambivalgusesse ka koosseis, mis näib rohkem haakuvat õhtumaise kultuuriruumiga, nimelt sümfooniaorkester (ERSO). Aga i-le lisab täpi hiina rahvapill pipa (solist Lan Wei-wei), mis loob silla hommiku- ja õhtumaade vahel, teisalt aga tõestab, et pipa?t võib kasutada ka avaramas kontekstis, mitte ainult kitsalt rahvamuusika instrumendina. Üks kontserdi kavas olevatest heliloojatest, Hiina päritolu Tan Dun on muusikastiilide ja ka teatraalsete heliefektide segustajana teada-tuntult osav. Tan Dun toob läänelikku muusikaruumi nii hiina teatrikunsti võtteid, idamaade muusikainstrumente kui ka näiteks ?ametlikku? pilliarsenali mittekuuluvaid pille, millega tekitada veesolinaid ja eriskummalist ?veemuusikat?. Siin festivalil saab aga kuulda tema Kontserti keelpilliorkestrile ja pipa?le.

Põnevaks tõotab kujuneda ka festivali lõppkontsert 8. V, kus on kavas islamimaade muusika ning india khatak-tants. Usbeki lauljatar Sevara Nazarkhani on maailma muusikakaardil juba tuntud nimi, tema unikaalne repertuaar on inspireeritud traditsioonilistest ja sufi lauludest, kusjuures tema tunnustusritta lisandus hiljuti prestii?ikas tiitel BBC aasta muusik 2004 maailmamuusika kategoorias.

?Orient? aga jätkub kontsertidega juulikuus, mil võite kuulama minna ühte hommikumaade tuntumat nime, legendaarset sitar?i-virtuoosi Ravi Shankarit, kes esineb koos oma sitar?i-mängijast tütre Anoushka Shankariga 13. VII Peterburis ja 16. VII Riias.

 

Absoluutset autentsust ei eksisteeri

Ehedaid ja autentseid esinejaid on maailmast üha raskem leida, olgu siis tegemist idamaade rahvamuusika või kas või setudega. Paratamatult tulevad mängu mõjutused. Üks sinu huvisid ja kirgi on rändamine, nii jõuad tihti maailma eksootilistesse, ka üsna suletud paikadesse. Kas üks rännakute eesmärke on leida ka muusikuid, keda kutsuda festivalile?

Peeter Vähi, festivali ?Orient? kunstiline juht: Mõnikord võtan Aasia teekonna ette lihtsalt niisama, isegi eesmärki formuleerimata. Kauged reisid ei kujune siiski sihituks ekslemiseks: enamasti on need puhkuseks ületsiviliseeritud Euroopast, loomingulise inspiratsiooni allikaks, mõni reis on vaimse (kloostrid) või sportliku (kõrgmäed, Rolling Estonians) rõhuasetusega. Aga loomulikult külastan ma võimaluse korral mitmesuguseid etnoüritusi, seejuures eelkõige ?Oriendi? potentsiaalseid esinejaid silmas pidades.

 

Kas on keegi, kes on nõnda kutsutud tänavusele ?Oriendile??

Bhutanis rännates on sedasi leitud laulja Adap Passang, kes on ühtlasi üks Bhutani kuninga kuuest auväärsest nõunikust. Tema astub ?Oriendi? raames üles Tallinnas, Kuressaares ja Riias, esitades dzongkha-keelseid bhutani rahvalaule ning saates end 7-keelelisel dramnyen?il, ning on käesoleva festivali kõige autentsema folkloori esindaja. Bhutani rahvamuusiku toomisest ?Oriendile? olen juba ammu unistanud, neli-viis aastat tagasi avastasin ühest Bhutani mägikülast erakordselt eheda lugulaulude esitaja ja vilepillimängija, paraku osutus ta ?liiga autentseks? ? tal polnud perekonnanime ega passi, kõneles ta üksnes dzongkha läänedialekti ja lennureisist ei tahtnud ta midagi kuulda. Eesli seljas Eestisse reisida on aga paraku kaugevõitu…

 

Kuivõrd on üldse võimalik kõneleda ehedast, autentsest idamaade muusikakultuurist, oled ka festivali tutvustuses ?hoiatanud?, et mitte kõik kontserdid ei pretendeeri ehedusele ? aga millises suunas liiguvad sinu kui festivali kunstilise juhi püüdlused? Milliseid esinejaid festivalil eelistada, milline stiililine väljund saab esinejate valikul määravaks?

Üldiselt on ?Oriendi? eesmärgiks kutsuda ja tutvustada võimalikult ehedaid esinejaid, aga üksnes eheduse nimel ei tahaks siiski loobuda tippkvaliteedist. Näiteks käesoleva festivali peaesineja (kontserdid kahjuks üksnes Peterburis ja Riias) Ravi Shankar on veetnud suure osa elust Läänes ning suuresti mõjustatud globaalsetest trendidest, ometi oleks väär teda välistada.

Tegelikult julgeksin väita, et absoluutselt autentset esitust ei eksisteerigi, sest aegade jooksul pole ükski rahvas elanud absoluutses isolatsioonis, kõik on naabrite kultuurist mingil määral mõjutatud. Seega on autensus suhteline, sõltub vaid meie suhtumisest, kuhu me soovime piiri tõmmata. ?Orient? pole nii ?vabameelne? kui paljud kommertsiaalse suunitlusega world music?u festivalid maailmas, ent ometi lepime ka meie olukorraga, et Sevara Nazarkhan (BBC aasta muusik 2004 etnokategoorias) laulab mikrofoniga ja hiina kunqu-ooperit ei esitata tõrvikuvalguses.

 

Festival on laienenud ka väljapoole Eestit, sel aastal näiteks ka Riiga ja Peterburi.

Aastal 2004 läks festivali korraldamine Eesti Kontserdilt üle ERPile, vaid mõned kontserdiprojektid toimuvad endiselt koostöös Eesti Kontserdiga. Osaliselt seetõttu, aga ka Eesti väiksuse tõttu alustasime juba möödunud kevadel ?Oriendi? kontsertidega Helsingis, Vantaas ja Riias. Sellest aastast lisandus festivali geograafiasse Peterburi ja 2007. aastal toimub festivali suurim kontsert arvatavasti Süürias ? Palmyra vabaõhu-amfiteatris kõrbemaastikul.