ERSO muusikute julge tiivasirutus

Anne Prommik

ERSO kammerkontsert „Kaks tuvi“ 20. XI Estonia kontserdisaalis, kõlasid lavamuusikaseaded ERSO keelpilli- ja puhkpilliansamblite esituses.

Süidis Andre Messager’ balletist „Kaks tuvi“ oli laval keelpillikvintett koos puhkpillide ja harfiga ja  neist mõnigi sai end näidata suurepärase solistina.

Süidis Andre Messager’ balletist „Kaks tuvi“ oli laval keelpillikvintett koos puhkpillide ja harfiga ja neist mõnigi sai end näidata suurepärase solistina.

Maarja Kasema

ERSO uus hooaeg on kirju nagu soovikontserdi kava. Aga publik seda armastab – saal on alati täis. Võimas orkestrimuusika ja suurvormid leiavad Eestis enamasti rohkem kuulajaid kui tagasihoidlikumad koosseisud. Küll tõi ERSO peaaegu täissaali ka kammerkontserdiks, olgu siis selle taga orkestri kõrge tase, publiku ootuste täitmine, tubli turundustöö või kõik kolm. Esindusorkester ei jäta ükskõikseks, kõlagu filmimuusika nagu täna õhtul kavas „Superman“, näidatagu animatsiooni (18. XII Mussorgski „Pildid näituselt“ Olari Eltsi käe all) või mängitagu kammerlikumates koosseisudes.

Tõsi, mitmed ERSO liikmed musitseerivad nagunii väljaspool orkestritööd ka kammerkoosseisudes, aga lõbusad ooperiseaded nõuavad mõnikord suurematki virtuoossust kui mõni süvamuusikateos. Ja nagu kogetu näitas, tunnevad orkestrandid end väikeses koosseisus kuulaja intensiivse tähelepanu adressaadina hoopis teisiti kui orkestri turvalises ümbruses. Juhtus ka väikesi apse, aga eeskätt pakuti nauditavaid üllatusi. 18 ERSO mängija hulgas kuulsime nii verivärskeid orkestrante, näiteks hiljutine keelpillikonkursi laureaat tšellist Silvia Ilves, kui ka väärika kogemusega muusikuid nagu 30 aasta eest ERSOga liitunud fagotist Peeter Sarapuu.

ERSO kammerhooaja ettekuulutaja oli nädal varem Kalle Randalu kontserdile eelnenud keelpillikvarteti esinemine, kui Triin Ruubel, Kaido Välja, Rain Vilu ja Pärt Tarvas mängisid Beethovenit. Nüüdne esimene täispikk kammerkava „Kaks tuvi“ oli eriti lustakas ja küllap ei olnud publikul igav kuulata seadeid nii tuntud ooperifragmentidest nagu „Käekene mulle anna“ („La ci darem la mano“ ooperist „Don Giovanni“) või Figaro aaria ooperist „Sevilla habemeajaja“. Kontserdi avas samuti keelpillikvartett, mis esitles ERSO kõige värskemaid liikmeid. Liis-Helena Väljamäe (I viiul), Miina Laanesaar (II viiul), Mairit Mitt (vioola) ja Silvia Ilves (tšello) on meie esindus­orkestri ridadesse astunud viimase kahe aasta jooksul. Noortelt kõlas Giacomo Puccini üks väheseid teoseid väljaspool ooperižanri, eleegia „Krüsanteemid“. Ent seegi on kaudselt jõudnud teatrilavale, sest Puccini on kasutanud eleegia meloodiaid oma ooperis „Manon Lescaut“.

Seejärel esitas süidi Andre Messager’ balletist „Kaks tuvi“ keelpillikvintett koos puhkpillide ja harfiga. Laval olid Hanna-Liis Nahkur (I viiul), Kadi Vilu (II viiul), Liina Žigurs (vioola), Levi-Danel Mägila (tšello), Regina Udod (kontrabass), Mihkel Peäske (flööt), Nicola Bell (oboe), Soo-Young Lee (klarnet) ja Liis Viira (harf), kellest mõnigi sai end näidata ka suurepärase solistina.

Kui kava esimene pool oli loodud XIX sajandi viimastel kümnenditel, siis puhkpillimängijad läksid tagasi XVIII sajandi lõppu ja XIX algusesse, esitades Mozarti ja Rossini ooperihittide säravaid seadeid. Nagu Peeter Sarapuu rääkis intervjuus Klassikaraadiole, tegutses Mozarti ajal puhkpillioktett igas õukonnas. Nii tehti esietendunud ooperitest kiirelt oktetiseaded, mida mängiti kas või Viini tänavanurkadel – oli ju tegemist tolle aja popmuusikaga. ERSO puhkpillimängijad tulid lavale paarikaupa, vaid kontrafagott rikkus seda reeglit: Nicola Bell ja Heli Ernits (oboe), Madis Kari ja Soo-Young Lee (klarnet), Peeter Sarapuu ja Kaido Suss (fagott), Kristjan Kungla (kontrafagott), Kalervo Kulmala ja Mattias Vihmann (metsasarv), kellega hiljem liitusid trompetimängijad Erki Möller ja Ivar Tillemann.

Mozarti ooperi „Figaro pulm“ avamängule (seadnud Johann Nepomuk Wendt) järgnes süit ooperist „Don Giovanni“ Josef Triebensee seades. Rossinilt kõlasid avamäng ooperile „Itaallanna Alžiiris“ ja süit ooperist „Sevilla habemeajaja” (seadnud Wenzel Sedlak). Kaasa laulma publik just ei hakanud, aga äratundmisrõõmu pakkus nii „Šampanja-“ kui „Kuulujutuaaria“.

Jätkuval hooajal on ERSO-l plaanis veel üks kammerkontsert: veebruarikuus kõlab prantsuse muusika klaveri ja puhkpillikvinteti esituses.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming