ERSO liivaluidetel ja legendaarsetes saalides

Mirje Mändla

Kadri Taliga ühe kollektiivi mitmest palgest 29. märtsil andis ERSO pärast kahekümneaastast pausi kontserdi Peterburi Filharmoonia suures saalis. Orkester esines dirigent Andres Mustoneni kutsel rahvusvahelise koorifestivali raames, tuues ettekandele Sofia Gubaidulina teosed „Two Paths” („Kaks teed”) kahele vioolale, soleerisid Isabel Villanueva Hispaaniast ja Marina Kataržnova Venemaalt, „The Rider on the White Horse” („Ratsanik valgel hobusel”, 2002) ja „Alleluia” (1990), osales Mihhaili teatri koor ja solistid ning orelil mängis Piret Aidulo. Orkestri direktori Kadri Tali sõnul tuleb vene rahvale au anda: oma kunsti ja muusikat ta austab. Tõepoolest, Gubaidulina looming kõlab Peterburis üsna tihti, ERSO kontserti kuulas „rahvast pilgeni täis kontserdisaal, vastuvõtt tekitas sooja tunde, et Eesti muusikuid seal ikka veel armastatakse”. Mahukate teoste esitamisele eelnes proovideküllane päev. „Me nii väga tahtsime olla sel laval esindatud, seetõttu leidsime, et reis ja tihe proovigraafik on vaeva väärt,” selgitab Tali orkestri motivatsiooni. ERSO ajaloo raamatut lugedes selgub, et selle peadirigendid on läbi aegade rääkinud, kuivõrd olulised on külalisreisid ja salvestused. Peterburi Filharmoonia saalis anti esimene kontsert 1976. aastal Neeme Järvi juhatusel. 2011. aastal esines ERSO Peterburi Jaani kirikus, Peterburi Filharmoonia suures saalis kõlas ERSO kontsert viimati 1990. aastal Eri Klasi dirigeerimisel. Nüüd on lootust, et paus ei veni enam aastakümnete-pikkuseks: järgmine kontsert Peterburis ootab juba tänavu novembris peadirigent Neeme Järvi juhatusel, Mihkel Poll soleerib Lemba Klaverikontserdis ning kõlab ka Šostakovitši Sümfoonia nr 4. 2012. aasta esimeses pooles esitas meie esindusorkester Arvo Pärdi loomingut Hollandis, 2011. aasta augustis osaleti Läänemere festivalil. Kadri Tali sõnab, et on saadud ka palju uusi kontserdikutseid. Ees on kontserdireisid Helsingi Musiikkitalosse, Itaaliasse, Saksamaale ning Hollandisse: Maastrichti, Haagi ja Amsterdami. 2013. aastal võetakse taas ette kontserditee Ameerikasse koos peadirigendi Järvi ja esimese külalisdirigendi Olari Eltsiga. Säästuaegsele tuurile minnakse väiksema koosseisuga, ent kontserte on seekord plaanis rohkem. „On hea, et saame endale lubada oma riigi esindamist ja et riik peab oluliseks sellist orkestrit, oma lipulaeva,” sõnab Tali veendunult. „Ühelt rannikult teisele kulgev kultuurirongkäik on riigi kultuuripoliitikas tugev argument. Kõik märgid näitavad, et meid ei jäeta selles osas üksi. Ekspordist rääkides on väga oluline, et kui orkester saab kontserdikutse, siis on korraldaja nõus ka honorari maksma.”

Orkestril on küllap huvitav kogeda, et muusikameka legendaarsed saalid on isegi pisut räämas ja meie elu paistab luksuslik. Direktori meelest on orkester siin Tallinna erakordses saalis isegi natukene ära hellitatud: „Võime küll rääkida, et kelle jaoks on lamp ere ja kõla liiga suur ja lavatagust pole ollagi, aga kui mõelda Peterburi Filharmoonia kingakarbikujulise saali peale, siis seal on kõige olulisem kontsert ja lavatagune plaan on teisejärguline. Seejuures annavad selles saalis kontserte maailmakuulsad orkestrid.” Loomulikult leiab ka teistsuguseid näiteid, Groningeni akustiline keskkond asetas iga orkestrandi tunnetuslikult solistlikule positsioonile, kohtumine Helsingi Musiikkitalo akustika ja lavatagusega seisab veel ees. „ERSOs tegutsevad vastupidavad ja jõulised artistid, tegemist on andekate inimestega, kes suudavad kohaneda igas kõlakeskkonnas.”

Lennukite ja bussidega võib ringi rännata, aga orkestri taset näitavad ka salvestised ja otseülekanded. ERSO esineb jätkuvalt Euroradio nimekas sarjas „A la carte”. Neeme Järvi 75. sünnipäevaks antakse juunis Chandose plaadimärgi all välja Brahmsi sümfooniad. „See on täiesti uskumatu, et oleme jõudnud nii palju muusikalist materjali ühe hooaja jooksul jäädvustada. Harmonia Mundile salvestame mais koostöös Daniel Reussiga,” rõõmustab Tali. Aprillis jäädvustatakse koostöös dirigent Paavo Järviga Šostakovitši kantaadid: „Minu meelest on uskumatu, et see projekt siin Eestis teoks saab. Teoseid esitavad inimesed on põlvkonnast, kes teavad, millest tekstid kõnelevad. See muusika tekitab õudu ja naasmist teise reaalsusesse: millises keskkonnas me valede all kasvasime, kuidas meie isiksus oli pooleks kistud. Isegi tänapäeva vene noored ei tea, millest need kantaadid kõnelevad.”

Kõige olulisemaks mõõtühikuks ERSO arengus peab direktor iganädalasi programme Estonia kontserdisaalis: „Mul on hea meel, et minu üleskutse toetada orkestrit ja olla kursis siinsete muusikute paremiku tegemistega on leidnud publiku seas sooja vastuvõtu: publik on kasvanud ja saalis on Viini kontserdimajaga võrreldes märksa rohkem noori. Uuel hooajal paneme ennast proovile ja hakkame andma kontserte lisaks reedele kolmapäeviti. Juba sel kevadel tuleb lisakontsert Neeme Järvi dirigeerimisel”.

Rahvusorkestri kontseptsioon aastal 2012 on tutvustada eesti muusikat ja muusikuid. Seejuures korraldab ERSO oma vabadele kohtadele rahvusvahelisi konkursse, mille tulemusena on näiteks klarnetirühma kontsertmeistriks nüüd valitud Austraalia päritolu ja Sabina Meyeri juures Lübeckis õppinud Guy Spielman. „Muusika universaalne keel võimaldab pidada rahvusvahelisi diskussioone. Meile on oluline, et mujalt tulnud muusik peab ERSOt oma koduorkestriks. Püüame pakkuda talle siin arenguruumi. Eestisse võiks naasta tava, et inimesed liiguvad vabalt maailma orkestrites ja keegi ei hoia kedagi kinni. Selleks, et sind oodataks ja et liivaluited kõike kinni ei mataks, peab ära käima ja maailma nägema. Kultuuriline mitmekesisus on muusikuhingele väga oluline. Meilegi tulevad mängima Soome Raadio või Moskva Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeistrid,” kinnitab Kadri Tali.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming