Eri Klasi meistrikursuslased Tartus

Alo Põldmäe

Läinud reedel täitus Tartu Jaani kirik suurejoonelise sümfoonilise muusikaga: toimus maestro Eri Klasi meistrikursuste lõppkontsert. On sümpaatne, kui ühe õppeprotsessi lõpptulemus antakse laiemale üldsusele teada sisuka kontserdi näol. Kindlasti on selletaoliste kursuste korraldamine nii Tartule kui Eestile oluline ettevõtmine, seda nii rahvusvaheliste  kontaktide avardamisel kui Tartu laiemal teadvustamisel muusikakeskusena. Seda enam, et kursuste läbiviijaks on oma eestimaine, ent maailmahaarde ja -tuntusega mees Eri Klas.

 

Eri Klas: „On meeldiv, et Tartus on võimalik selliseid kursusi korraldada. Mul on olnud au vedada neid juba neli aastat järjest. Igast lennust on keegi tänaseks midagi saavutanud: näiteks on üks neist tänaseks USAs Bostoni sümfooniaorkestri dirigent, teine dirigeerimas  Komische Operas Saksamaal. Kursuste korraldamisele andis tõuke meie noor dirigent Hendrik Vestmann, kes oli stipendiaadina Saksamaal, kus tal tekkis kontakt sealse muusikanõukoguga. Vestmann pani Vanemuise juhtkonnale ette korraldada koostöös teatri ja Saksa Muusikanõukogu dirigentide foorumiga noorte dirigentide meistrikursused. Asi saigi teoks ja mind kutsuti kursusi juhendama. Dirigentide foorum on soliidne organisatsioon,  mille kursuste juhtideks on olnud mainekad dirigendid nagu Norrington või Masur. Iga korraga on mul õnnestunud kursuste osavõtjate ringi laiendada. Teisel korral osales juba ka noor eesti dirigent, tänavustel kursustel oli eestlasi koguni kaks.”

Tartus olid kursuslasteks ukraina päritolu Oksana Lõniv (õpib Dresdeni muusikakõrgkoolis prof E. Klemmi meistriklassis, III koht G. Mahleri nim dirigentide konkursil), Andreas  Hotz Saksamaalt (Poola Kammerfilharmoonia dirigent, kapellmeister Pfalztheater Kaiserlauternis, III koht Sir Georg Solti nim konkursil, tegutseb ka organistina), Mehhiko päritolu Claudio Ordaz (EM TA doktorant E. Klasi juures, soleerib ka viiuldajana) ning Eestist Kristiina Poska ja Jaan Ots. Kristiina Poska on lõpetanud EM TA koorijuhina Toomas Kapteni juures ja õpib praegu orkestridirigeerimist Berliini Hanns Eisleri nim  muusikakõrgkoolis. Ta on Berliini Humboldti ülikooli sümfooniaorkestri Capella Academica peadirigent. Saanud orkestriauhinna rahvusvahelisel dirigentide konkursil Mitropouluses ja võitnud esikoha Bergi Sümfoonikute dirigeerimiskonkursil Remscheid-Solingenis Saksamaal. Jaan Ots õpib EM TAs kolmel erialal: klaverit Mati Mikalai, trompetit oma isa Aavo Otsa ja dirigeerimist Paul Mäe juhendamisel. Võitnud pianisti ja trompetistina mitmeid rahvusvahelisi  võistlusi, sai ta 2008. aastal esikoha Eesti puhkpillimängijate võistlusel. Kursuslastest Hotz, Ordaz, Poska ja Ots osalesid dirigentidena kursuste lõppkontserdil. Seekord olid neil juhatada Johannes Brahmsi „Variatsioonid Joseph Haydni teemale” op. 56 a, Nikolai Rimski-Korsakovi „Hispaania capriccio” op. 34 ja Dmitri Šostakovitši V sümfoonia. Brahmsi variatsioonide näol on tegemist tänuväärse teosega nii dirigentide kui ka publiku  seisukohast, sest dirigendid said juhatada üksteisele kiirelt järgnevaid suuri muusikalisi kontraste – õhkõrnast scherzando’st orkestri massiivse täiskõlani – ja publik sai hea ülevaate dirigentide orienteerumisvõimest. Teost juhatas kolm noormeest: teatud vaoshoitusega Ordaz, justkui laiu pintslitõmbeid lõuendile kandev Hotz ja küllalt napi dirigeerimismaneeriga Ots.

Rimski-Korsakovi „Hispaania capricco’t”  juhatanud Kristiina Poska üllatas eriti teose lõpul, kui seni tagasi hoitud temperament lõi ägedalt välja, ja just see viis teose veenva lõpuni. Omamoodi pähkliks kujunes Šostakovitši V sümfoonia, keerulise dünaamika, rütmifaktuuri ja pillitehnikaga teos. Iga noor dirigent sai juhatada ühe osa. Sümfoonia III ja IV osa olid eesti dirigentide õlul. Poska juhatatud III osas suutis ta vaoshoitud tempo ja pika  meloodilise kaarega suunata muusikat nii, et see oleks sisemises liikumises ja kuhugi „välja jõuaks”. Jaan Ots ja V sümfoonia finaal: see keeruliste liikumiste ja figuuridega osa sundis dirigenti pingsalt jälgima rütmipulssi. Seejuures ei olnud tunda rabelemist, vaid kindlat edasimineku tahet. Vanemuise orkestrile kui baaskollektiivile on kursustel osalemine olnud samuti omamoodi kooliks. Eelkõige tiheda töö tõttu muusikaliteratuuri tehniliselt raskete tippteoste kallal. Orkester täitis oma rolli hästi, eriti torkasid silma puhkpillirühma ilusad soolod, samuti orkestri kontsertmeistri Kadri Sepalaane veenvad soleerimised Rimski-Korsakovi teoses. Tartu Jaani kirikul on väga head akustilised suhted nii kammer- kui orkestrimuusikaga. Seegi kord oli akustikal täita oma osa ja see aitas vormida õhtust muusikasündmuse.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming