Enn Võrgu muusika-aasta Raplamaal

Mati Märtin

 

Enn Võrku (1905 ? 1962) tunneme kui meest, kelle elutöö sai tehtud nii ilmalikul kui ka vaimulikul muusikapõllul. Ta oli helilooja, dirigent, natuke ka pedagoog. Tunneme tema koorilaule, eelkõige muidugi ?Eesti lippu?, ?Ma lillesideme võtaks?, ?Helise, ilma?, ?Laulik? ja ?Ärge unustage laulu?, kuid ka ?Külm?, ?Nõmm? ja ?Emale? on väärt, et neid ette kanda. Laulud on viimistletud, kirjutatud märkimisväärse kooritundmisega ning kiiresti omandatavad, ka on need sobilikud väiksematele koosseisudele.

Teame, et Enn Võrk juhatas Raadio-Ringhäälingu orkestrit, Tartu Helikunsti Seltsi segakoori, Tartu Üliõpilassegakoori ja -naiskoori, Tartu Naislaulu Seltsi koori, kuid ka Tartu Cantate Dominot ja Tallinna Jaani kiriku oratooriumikoori.

Võrk oli Tartu ülikooli muusikaõpetaja ja Tallinna konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete dotsent. Oli ka Tallinna klaverivabriku peainsener ja hinnatud klaverihäälestaja.

Seda kõike on rohkemgi kui küll, et olla tuntud ja meeles peetud. Ometi ? kui palju on viimastel aastakümnetel kõlanud tema kirjutatud muusikat? Mis on saanud tema Keelpillikvartetist, ?Fuugast B-A-C-H? keelpilliorkestrile, Variatsioonidest viiulile teemal ?Kui ma olin väiksekene?, Rapsoodiast viiulile ja keelpilliorkestrile? Kes mäletab veel tema ballaadi ?Ilu sõit?? Paar üsna vana helilinti meenutavad, et tal on ka viiuli- ja t?ellopalu ning soololaule. Me pole veel kunagi kuulnud tervikuna tema oratooriumi ?Vigilate? (?Valvake?).

Enn Võrgul oli õnn kuuluda muusikahuvilisse perekonda. Isa oli köster-koolmeister, kes õpetas poegadele viiulimängu ja muudki muusikatarkust. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Artur Kapi juures, orelimängu aga August Topmani käe all. 1926. aastal teatab meile Päevaleht, et äsja kooli lõpetanud Enn Võrgust on saanud Tallinna Jaani kiriku organist ja koorijuht. Temast sai Topmani järeltulija. Noore muusiku seitsmeaastane töö Jaani kirikus leidis asjatundjatelt hindamist. Rohke publiku ees tulid ettekandele Francki oratoorium ?Õndsus?, Grauni oratoorium ?Jeesuse surm?, Händeli ?Juudas Makabeus??

Rudolf Tobiase kantaadi ?Johannes Damaskusest? ettekande puhul 1931. aastal kirjutab Päevaleht: ?Noore helilooja E. Võrgu agarus ja ettevõtlikkus väärib tunnustamist, et tema Jaani koguduse kooriga asus sarnase raske teose ettekandmisele.? Kontserdil olid kaastegevad viiuldaja Hubert Anton (Aumere), t?ellist August Karjus ja harfimängijana Rudolf Tobiase tütar Silvia Tobias, kes autori kaastegevusel esitasid mitu Enn Võrgu tööd: ?Introduktsiooni? viiulile ja ?kandlele? (mõeldud on harfi) ning ?Intermeediumi? t?ellole, harfile ja orelile.

Vähem teame teda organistina, kuid ega ta sellelgi pillil end ebakindlalt tundnud. Nii kirjutab Postimees ühest 5. XII 1943 Tartu ülikooli kirikus aset leidnud kontserdist, et ?oma mänguriista, orelit, valitseb ta täielikult. Tema mängus on elastsust, värskust registrites, painduvust pedaali tarvitamises, mis kõik ühinevad elavaks ja pealtkuulajaid paeluvaks muusikaliseks naudinguks.?

Võrgu orelimängukunsti on kiitnud ka Gustav Ernesaks: see olnud erakordselt paindlik ja oskuslikult registreeritud. Tobia­se ?Eks teie tea? kõlanud tema kaastegevusel RAMiga nii nagu ei kunagi enne ega pärast seda.

Oma elu viimased aastad sisustas Võrk tööga Tallinna Klaverivabrikus ja Rapla kirikus. Oli tegev Tartu ülikooli oreli Estonia kontserdisaali ületoomisel, mis andis võimaluse siin jälle oreliõhtuid korraldada.

Nüüd, kus Enn Võrgu sünnist möödub sada aastat, on just Raplamaa võtnud endale auasjaks teeneka muusikamehe mälestuse jäädvustamise. Juubelieelsel päeval, 13. III kell 12 algaval jumalateenistusel kõlavad Rapla kirikus tema vaimulikud koorilaulud, mida meil laiemalt tuntaksegi kõige vähem. Esinevad Lääne-Harju praostkonna ja Tallinna Kaarli kiriku koorid. Kasutusel on ka Enn Võrgu 1935. aastal kirja pandud liturgia.

Tähelepanu väärib ka 22. VII samas kirikumuusika päevade avakontserdil aset leidev Võrgu oratooriumi ?Vigilate? esiettekanne, mille ettevalmistamise ja juhatamise on enda kanda võtnud Tõnu Kaljuste. Selle teose ideestik on võetud Uue Testamendi ilmutusraamatust ja apostel Peetruse kirjadest. Enn Võrgu loodud muusika on sel aastal tähelepanu all Raplamaa teistelgi muusikaüritustel nagu Vana-Vigala laulupäeval ja mujalgi.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming